|
Sisukord:
|
EUROOPA KOMISJONI UUDISKIRI nr. 243/17.05.2012
|
|
|
Viviane Reding: Teie õigused, teie tulevik: aidake kujundada homset Euroopat!
"Euroopa Liit eksisteerib tänu kodanikele ja kodanike huvides. Meie ühine kontinent saab tugevneda ja kasvatada oma heaolu üksnes siis, kui oskame hinnata kodanike vajadusi ja neile vastata", kirjutab Euroopa Komisjoni asepresident ning õigusküsimuste, põhiõiguste ja kodakondsuse volinik Viviane Reding.
Loe edasi.
|
|
|
Euroopa päeva orienteerumismängus osales 4000 inimest
Laupäeval osales ligi 4000 inimest Euroopa päeva orienteerumismängus, mille peaauhinna – 1000 euro suuruse reisitšeki Euroopa külastamiseks – võitis 23-aastane Heiki Lusti.
Orienteerumismängus „Päevaga läbi Euroopa“ osalejad külastasid enamikku kahekümne kahest Euroopa Liidu liikmesriikide saatkonnast ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi esindust.
„Euroopa päeva tähistamine koos liikmesriikide saatkondadega meenutab, et Euroopa Liit ei tähenda ainult Brüsseli institutsioone, vaid 27 erineva ja rikka kultuuriga rahvast," ütles Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm.
Kokku loositi Taani suursaadiku Uffe Balslevi eestvedamisel välja 28 auhinda, mille panid välja Euroopa Komisjoni Eesti esindus ja liikmesriikide saatkonnad. Lisaks loositakse mängijate vahel välja 400 Lennusadama piletit, mis saadetakse võitjatele koju koos orienteerumismängu passiga.
Kõigi võitjatega võetakse ühendust, samuti saab orienteerumismängu tulemustega tutvuda leheküljel www.euroopäev.ee.
Lisaks orienteerumismängule tutvustasid 12. mail Euroopa Liidu riikide saatkonnad Vabaduse väljakule püstitatud telkides oma riike ja rahvuskööki. Katrin Karisma-Krummi ja Kristina Šmiguni eestvedamisel toimus põlvkondi ühendav tervisekõnd.
Euroopa päevaga tähistatakse Euroopa Liidu sünnipäeva, milleks loetakse 1950. aasta 9. maid, mil Robert Schuman esitas nn Schumani deklaratsioonina tuntud Euroopa ühendamise idee. Euroopa päev kuulub koos Euroopa Liidu lipu, hümni, moto ning ühisrahaga Euroopa Liidu sümbolite hulka. Eestis korraldab Euroopa päeva üritusi Euroopa Komisjoni esindus Eestis koos Euroopa Parlamendi Infobürooga. 2012. aasta Euroopa päev keskendus tegusale vananemisele ja põlvkondadevahelisele sidususele.
Lisainfo:
Kadri Kull
Euroopa päeva ürituse koordinaator
Euroopa Komisjoni esindus Eestis
Tel. +372 626 44 10
Mob. +372 52 20 901
|
|
|
Euroopa Komisjon andis Eesti elektrijaamadele loa ajutisteks saastekvootideks
Euroopa Komisjon nõustus Eesti, Leedu ja Küprose taotlustega jätkata ELi heitkogustega kauplemise süsteemis (ELi HKS) tasuta saastekvootide eraldamist elektrijaamadele pärast käesolevat aastat.
Sellega tehakse nendele liikmesriikidele oluline erand üldreeglist, et alates 2013. aastast tuleb elektritootmissektoril osta kõik saastekvoodid enampakkumiselt või turult.
Aastatel 2013–2019 eraldatakse Eesti, Leedu ja Küprose elektrijaamadele tasuta ligi 35 miljonit saastekvooti. Saastekvootide arv väheneb iga aastaga ja jõuab nullini 2020. aastal.
Liikmesriigid kehtestavad ranged seire- ja jõustamiseeskirjad, et tagada saastekvootidega võrdses või suuremaski väärtuses investeeringud elektritootmise moderniseerimiseks. Tasuta saastekvootide väärtus tuleb suunata investeeringutesse, millega riigi energiataristut moderniseeritakse ja ajakohastatakse, sealhulgas tehakse investeeringuid uutesse elektrijaamadesse ning energiakasutuse struktuuri ja tarneallikate mitmekesistamisese ning puhtasse tehnoloogiasse. Investeeringud tuleb ette näha riiklikus kavas.
2009. aastal vastu võetud ELi HKSi direktiiviga anti kümnele liikmesriigile võimalus taotleda ajutist erandit, mille järgi alates 2013. aastast hakatakse elektritootmissektorile ELi HKSi saastekvoote eraldama ainult enampakkumisel müümise kaudu. 2011. aasta septembris esitasid Bulgaaria, Küpros, Tšehhi Vabariik, Eesti, Ungari, Leedu, Poola ja Rumeenia taotlused ajutisteks saastekvootideks. Komisjon on heaks kiitnud Küprose, Eesti ja Leedu taotlused, ülejäänud viie liikmesriigi taotluste hindamine jätkub ja lõpetatakse enne suvevaheaega.
Rohkem teavet ELi HKSi kohta leiate siit.
|
|
|
ELi ülevaade näitab heitkoguste vähenemist 2011. aastal
ELi heitkogustega kauplemise süsteemis (HKS) osalevate käitiste heited vähenesid liikmesriikide registrite andmetel möödunud aastal rohkem kui 2%.
Euroopa Komisjoni kliimameetmete volinik Connie Hedegaard: „Hoolimata sellest, et majanduse elavnemine hoogustub, heitkogused vähenesid. Selline hea tulemus näitab, et heitkogustega kauplemise süsteemis on võimalik heitkoguseid kulutõhusalt vähendada. Samuti kinnitab see, et ELi heitkogustega kauplemise süsteem jääb vähese CO2-heitega majanduskasvu mootoriks Euroopas.”
Ettevõtted on ELi HKSi eeskirju väga hästi täitnud. Vaid alla 1% süsteemis osalevatest käitistest ei tagastanud saastekvoote õigeks ajaks, 30. aprilliks 2012. Enamasti on need väikesed käitised ning nad moodustavad kokku vähem kui 1% ELi HKSiga hõlmatud heitkogustest. 98% käitistest esitas tõendatud heitkoguste andmed 2011. aasta kohta õigeaegselt.
Lennuettevõtjad on liikmesriikidele esitanud 2011. aasta kohta rohkem kui 1200 heitearuannet. Hiina ja India lennuettevõtjad on jätnud ELI lennujaamade vahel toimuvate lendude 2011. aasta heiteandmed süstemaatiliselt esitamata.
Rahvusvaheliste arvestusühikute rekordiline kasutamine eelmisel aastal on suurendanud kasutamata saastekvootide hulka ligikaudu 450 miljoni võrra. See tähendab, et ringlusse on lastud üle 900 miljoni saastekvoodi rohkem kui neid on aastatel 2008–2011 nõuete järgimiseks tagastatud.
Kliimavolinik Connie Hedegaard: „Kasutamata saastekvootide hulk siiski veel suureneb. Seepärast vaatab komisjon praegu läbi kolmanda kauplemisperioodi enampakkumiste ajakava, nagu eelmisel kuul teatati. Komisjoni eesmärk on vähendada enampakkumistel müüdavate saastekvootide arvu kolmanda kauplemisperioodi esimestel aastatel.”
Alates 2008. aastast võivad käitised tagastada rahvusvahelisi heitkoguste vähendamise ühikuid Kyoto protokolli paindlike mehhanismide kaudu, et kompenseerida osa oma heitkogustest. Tõendatud heitkoguste vähendamise ühikud (THV) moodustasid 5,8 % kõigist aastatel 2008–2011 tagastatud arvestusühikutest. ELi HKSis on kasutatud kokku 456 miljonit THVd, millest 267 miljonit on pärit Hiinast (59%) ja 79 miljonit (17%) Indiast. Muud THVd olid pärit Lõuna-Koreast (13%) ja Brasiiliast (6%) ning ülejäänud veel 20 riigist (6%).
Täiendav teave:
ELi tehingulogi koduleht. Registrite lehekülg kliimameetmete peadirektoraadi kodulehel EUROPA portaalis. Muudetud HKS ja korduma kippuvad küsimused,
|
|
|
ELi kevadprognoos 2012-2013: Eesti eksport tagasihoidlik, kasvu toetab sisenõudlus
Pärast järsku SKP langust 2011. aasta lõpus ilmutab Eesti majandus taas positiivseid märke. Lisaks osutavad jaekaubanduse ja tööstustoodangu näitajad 2012. aasta algusest kasvu kiirele taastumisele.
ELi majanduses tervikuna on praegu hinnangute kohaselt kerge langus. Kuigi ebakindlus majandus- ja finantsväljavaadete suhtes on endiselt suur, on tugevate poliitiliste meetmete ja EL institutsioonilise raamistiku märkimisväärse parandamise tulemusena 2012. aasta alguses vähenenud pinged finantsturgudel. Ka usaldus on teataval määral stabiliseerunud ja peaks prognoosiperioodi jooksul veelgi suurenema.
Euroopa komisjoni majandus- ja rahaküsimuste ning euro eest vastutav asepresident Olli Rehn: „Majanduse elavnemine on silmapiiril, kuid majandusolukord on jätkuvalt ebakindel ja liikmesriikide vahel on suured erinevused.”
Eesti jooksevkonto, mis alates 2009. aastast on püsinud ülejäägis, muutub tõenäoliselt taas negatiivseks. Kaubandusbilanss võib 2012. aastal halveneda ühe protsendi võrra nõrkade ekspordinäitajate ja suure sisenõudluse koosmõjul. 2013. aastal peaks SKP aga kasvama 3,8% võrra, kuna sisenõudlust toetab taastuv ekspordikasv.
Tööpuudus püsib prognoosiperioodil eeldatavasti kõrge – Eestis ja euroalal 11%, ELis 10%. Eelarve tugevdamine peaks jätkuma kogu ELis, kuid Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk on endiselt väiksem kui ELis üldiselt: 2012. aastal Eestis 2,4%, ELis 3,3% ja euroalal veidi alla 3%. Surve riigi rahandusele suureneb siiski ka Eestis, kuna majanduskasv on tagasihoidlik ja võetud on märkimisväärseid investeerimiskohustusi.
Olli Rehn: „Ilma edasise sihikindla tegevuseta ei saa ELi majanduskasvu kiirendada. Riigi rahanduse usaldusväärsus on püsiva majanduskasvu eeltingimus ning toetudes majanduse juhtimise uuele tugevale raamistikule, peame toetama kohandumist, kiirendades selleks stabiilsust ja majanduskasvu edendava poliitika rakendamist.”
ELi majanduse järkjärguline elavnemine algab prognooside kohaselt aasta teisel poolel ning kiireneb 2013. aastal. Sellest hoolimata jääb see eeldatavasti tagasihoidlikuks, sest mitmed tegurid piiravad jätkuvalt sisenõudlust.
Tulevased inflatsiooniriskid on üldiselt tasakaalus.
Üksikasjalik aruanne on kättesaadav veebisaidil.
|
|
|
Komisjoni toega valminud filmid Cannes’is
Cannes'i filmifestivali ametlikku programmi on tänavu valitud kaheksateist programmist „MEDIA” toetust saanud filmi ja neist seitse võistlevad Kuldse Palmioksa pärast.
20. mail annab volinik Vassiliou programmi „MEDIA” 2012. aasta parima Euroopa filmiprojekti auhinna Iraani filmitegijale Asghar Farhadile ja tema Prantsuse produtsendile Memento Films Productionile. Auhinnaga kaasneb 60 000 eurot Farhadi uue filmi tootmiseks, mida hakatakse filmima tänavu sügisel. Samuti arutab Vassiliou režissööride ja filmispetsialistidega komisjoni uut programmi „Loov Euroopa", mis hõlmab ka programmi „MEDIA”.
21. mail juhivad volinik Vassiliou ja festivali president Gilles Jacob avalikku arutelu, mille teema on uus programm „Loov Euroopa”. Selle programmiga kavatsetakse oluliselt suurendada ELi rahalist toetust filmi- ja kultuurivaldkonnale. Majanduskasvu loovatesse kultuuri- ja loomesektorisse investeerimist peetakse ülioluliseks, et tulla välja praegusest majanduskriisist, sest nendel sektoritel on suur majanduslik tähtsus ja potentsiaal. Nende osa ELi SKPst on praegu 4,5% ja need sektorid annavad tööd 8,5 miljonile inimesele Euroopas. Ainuüksi Euroopa audiovisuaalturu väärtus on üle 100 miljardi euro ja ELis on selles valdkonnas kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti 1,2 miljonit.
Lisaks korraldab komisjon 22. mail arutelu liikmesriikide ja kolmandate riikide riiklike ja piirkondlike filmifondide esindajatega filmitööstuse uute rahastamisvahendite üle.
20 aasta jooksul on programmist „MEDIA” toetust saanud filmid võitnud Cannes'i filmifestivalil 12 Kuldset Palmioksa, 13 Grand Prix'd ja 9 parima režissööri auhinda. Alates 1991. aastast on programmist „MEDIA” investeeritud 1,6 miljardit eurot filmiarendusse, filmide levitamisse ning koolitusse ja innovatsiooni selleks, et suurendada Euroopa filmi- ja audiovisuaalsektori mitmekesisust ja parandada rahvusvahelist konkurentsivõimet.
Programmi „Loov Euroopa” eelarve on 1,8 miljardit eurot, millest üle 900 miljoni euro eraldatakse allprogrammile „MEDIA”.
Lisateave programmi „MEDIA” kohta leiate siit.
Cannes´i rahvusvahelise filmifestivali koduleht
Creative Europe video.
Volinik Androulla Vassiliou veebisait
Twitter: @VassiliouEU
|
|
|
Kui teil on ettepanekuid, kuidas meie uudiskirja paremaks muuta, siis palun saatke meile e-mail: comm-rep-tll@ec.europa.eu
|
|
