|
Sisukord:
|
EUROOPA KOMISJONI UUDISKIRI nr. 236/01.03.2012
|
|
|
Martti Lutsar: Kuuikpakett kontrollib ka Eesti majandust
"Euroopa Liidu võlakriisi lahendamiseks käis Euroopa Komisjon mullu välja kuueosalise ettepanekute paketi, mis on kõige ambitsioonikam Euroopa majanduse juhtimist käsitlev algatus pärast rahaliidu loomist 20 aastat tagasi. Kuna tegu on uue ja Eestit otseselt mõjutava asjaga, siis kirjeldan järgnevalt kuuikpaketi toimimist," kirjutab Martti Lutsar Euroopa Komisjonist.
Loe edasi
|
|
|
Hannes Rumm: Kreeka pähkel eurotangide vahel
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm kirjutab rasketest otsustest seoses Kreeka abipaketiga. "Tavaliselt teevad poliitikud ebapopulaarseid otsuseid ainult siis, kui muud valikud on veel hullemad. Suuresti põhjendab see loogika euroala riikide ja IMFi otsust anda Kreekale teine, 130 miljardi euro suurune laen, ehkki enamikus riikides on avalik arvamus tõenäoliselt selle vastu," kirjutab Hannes.
Loe edasi
|
|
|
Kultuur ja majanduskriis – kuidas kultuur ja kunst näitavad teed kriisist välja
Uffe Elbæk, Taani kultuuriminister, ja Androulla Vassiliou, Euroopa Komisjoni hariduse, kultuuri, mitmekeelsuse ja noorte volinik kirjutavad oma ühisartiklis kultuuri tähtsusest majanduskriisi ületamisel.
Loe edasi
|
|
|
Euroopa Komisjon soovib kiirendada patsientide juurdepääsu ravimitele
Selleks et ravimid kiiremini turule jõuaksid, on Euroopa Komisjon esitanud ettepaneku kiirendada ja tõhustada liikmesriikides otsuste tegemist ravimite hindade ja hinnatoetuste kohta. Edaspidi tuleks sellised otsused teha innovatiivsete ravimite puhul reeglina 120 päevaga ja geneeriliste ravimite puhul vaid 30 päevaga praeguse 180 päeva asemel.
Kuna liikmesriikides kiputakse sageli tähtaegadest üle minema, on komisjoni ettepanekus kavandatud ka ranged rakendusmeetmed selleks puhuks, kui otsuseid ei tehta ettenähtud aja jooksul. Uus direktiiv lihtsustab olukorda oluliselt ning ühtlasi tunnistatakse sellega kehtetuks ja asendatakse vana, 1989. aasta direktiiv (89/105/EMÜ), mis ei vasta enam liikmesriikide keerukatele ravimite hinna kujundamise ja maksumuse hüvitamise menetlustele.
Pärast seda, kui müügiloa andmise menetluse käigus on uuritud ravimi kvaliteeti, tõhusust ja ohutust, hindab iga liikmesriik läbipaistvuse direktiiviga ettenähtud üldise eeskirja alusel, kas ja mil määral hüvitada ravimi maksumust.
Võrreldes aastaga 1989, mil võeti vastu nn ravimite läbipaistvuse direktiiv, on Euroopa Liidus ravimite suhtes võetavad riiklikud hinnameetmed muutunud keerulisemaks.
Uuringud näitavad, et hinna kujundamise ja maksumuse hüvitamise otsuste venimine on innovatiivsete ravimite korral ulatunud 700 päevani ja geneeriliste ravimite korral 250 päevani.
Lisateave
http://bit.ly/z8RtQz
Ettepaneku ettevalmistamise käigus korraldatud Euroopa Komisjoni avalik arutelu.
MEMO/12/148
|
|
|
Innovatsioonipartnerlus: uued ettepanekud tooraine, põllumajanduse ja tervena vananemise kohta Euroopa konkurentsivõime suurendamiseks
Euroopa Komisjon tegi ettepaneku võtta otsustavaid meetmeid meie ühiskonna ees seisvate probleemidega tegelemiseks valdkondades, mis on olulised majanduskasvu ja töökohtade loomise seisukohast. Nendeks on tooraine tarnimine, säästev põllumajandus ning aktiivse ja tervena vananemine. Kõigis kolmes valdkonnas peaksid avalik ja erasektor tegema innovatsiooni alal rohkem ühiseid jõupingutusi elukvaliteedi parandamiseks ja Euroopa ülemaailmse liidripositsiooni tugevdamiseks.
Seepärast on komisjon käivitanud kaks uut Euroopa innovatsioonipartnerlust (toorainete kohta ning põllumajanduse säästlikkuse ja tootlikkuse kohta) ning on kinnitanud aktiivse ja tervena vananemist käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse nelja-aastase tegevuskava, mille katseprojekt algas 2011. aasta veebruaris.
Euroopa innovatsioonipartnerlustes kasutatakse uut lähenemisviisi, et hõlmata teadusuuringute, arendustegevuse ja innovatsiooni kogu ahelat, tuues nii piiri- kui ka sektoriüleselt kokku avaliku ja erasektori sidusrühmad, et kiirendada innovatsiooni rakendamist. Kõigi nende algatuste ambitsioonikad eesmärgid loodetakse saavutada 2020. aastaks ning tulemusi peaks näha olema ühe kuni kolme aasta jooksul. Ettepanek tehakse vahetult enne Euroopa Ülemkogu, mis peaks kinnitama teadusuuringute ja innovatsiooni keskset positsiooni Euroopa majanduse elavdamises.
Euroopa innovatsioonipartnerlus on uus kontseptsioon, mis loodi Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatusega „Innovatiivne liit”. Eesmärk on tegeleda Euroopa teadusuuringute ja innovatsioonisüsteemis esinevate puuduste, kitsaskohtade ja takistustega, mis pärsivad heade ideede väljatöötamist ja turule jõudmist. Siia kuuluvad alarahastamine, vananenud seadusandlus, standardite puudumine ja turgude killustatus. Iga partnerlust juhib juhtrühm, mida omakorda juhib vastava poliitikavaldkonna eest vastutav Euroopa Komisjoni volinik või volinikud. Lisaks kuuluvad juhtrühma liikmesriikide esindajad (ministrid), parlamendiliikmed, majandussektori juhtivad isikud, teadlased, kodanikuühiskond ja teised olulised sidusrühmad.
Euroopa innovatsioonipartnerluste raames tuvastatakse, mida tuleks kitsaskohtade kõrvaldamiseks teha – alates uue tehnoloogia väljatöötamisest kuni tururaamistike kohandamise ja nõudluse soodustamiseni – ning soodustatakse tegevust nii avalikus kui ka erasektoris. Need ei asenda rahastamisprogramme ega õigusmenetlusi, kuid loovad ühise aluse koostööks.
Lisateave:
MEMO/12/144
MEMO/12/147
|
|
|
Euroopa jaemüüjad on järjest keskkonnateadlikumad
Euroopa jätkusuutlikkust käsitleva jaemüügifoorumi viimasest aruandest nähtub, et jaemüüjad arvestavad majandustegevusega seotud otsustes keskkonnakaitsega rohkem kui kunagi varem. Foorumis osalevad ettevõtjad pööravad suuremat tähelepanu oma tarneahelate keskkonnasäästlikuks muutmisele, säästvatele turustussüsteemidele ja taastuvenergia kasutamisele. Sellest ilmneb, et ettevõtjate jaoks muutub keskkonnavastutus üha olulisemaks, ning nad mõistavad, et on vaja panustada ELi säästva tarbimise ja tootmise poliitikasse.
Aruandes on esile toodud terve rida parimate tavade abil saavutatud tulemusi. Prantsuse ostukeskuste ketis Auchan on kokku hoitud peaaegu 10 000 tonni ulatuses pakkematerjali ning Hispaania supermarketite keti Mercadona 150 kaupluses on ühekordseks kasutamiseks mõeldud kilekottide hulka vähendatud 80%. Ühendkuningriigi suurim supermarketikett Tesco saavutas oma eesmärgi – vähendas jäätmeid, nii et prügilasse ei olnudki midagi saata, ning Euroopa suurim rõivajaemüüja Inditex vähendas 840 kaupluses keskmist energiatarvet 42%. Näited konkreetsete jaemüüjate võetud kohustest on esitatud jaemüügifoorumi aruandes.
Aruandest nähtub ka, et kohustused kajastavad üha enam soovitusi ja parimaid tavasid, mida on kirjeldatud jaemüügifoorumi teemadokumentides. Kõnealustes dokumentides on juttu säästval viisil toodetud puidust, ökomärgistusest, kaupluste energiatõhususest ja süsinikdioksiidiheitest, toodete olelusringi keskkonnamõjusid käsitlevast teabest, tarbijainfost, pakenditest, veost ja logistikast.
Jaemüüjate foorum loodi 2009. aastal vabatahtliku sidusrühmade foorumina. Jaemüüjate foorumi liikmeks võivad saada kõik jaemüüjad, kes liituvad jaemüüjate keskkonnaalase tegevusprogrammiga (REAP), ning ka kodanikuühiskonna organisatsioonid.
Kui jaemüüjate osa Euroopa sisemajanduse kogutoodangus on praegu 13%, siis toiduainete ja jookide tootmise, elamuehituse ja liikuvussektori tarbimise negatiivse keskkonnamõju osakaal on ligikaudu 70–80%. Kuna jaemüüjad tegutsevad kõigis kolmes valdkonnas, võivad nendepoolsed säästvuse tõhustamise meetmed tuua märkimisväärset keskkonnatulu.
Lisateave:
Jaemüüjate keskkonnaalase tegevusprogrammi kohustuste kontrolliteenuste aruanne Services on Monitoring Retailers’ REAP commitments (täielik aruanne, kokkuvõtlik aruanne ja lisad)
Jaemüügifoorum.
|
|
|
Vikipeedias algavad kahekuised tõlketalgud
1. märtsist 30. aprillini 2012 toimuvad eestikeelses Vikipeedias avalikud tõlketalgud, millest on kutsutud osa võtma kõik soovijad. Euroopa Komisjoni esindus Eestis on peaauhinnaks välja pannud 1000-eurose reisivautšeri.
Tõlketalgud korraldavad Euroopa Komisjoni esindus Eestis, Tallinna Ülikooli Kirjastus ja MTÜ Wikimedia Eesti. Selleaastased tõlketalgud on järjekorras juba teised. Talgute käigus tõlgitakse artikleid, mis on võõrkeelsetes vikipeediates juba olemas ning sobivad kasutamiseks kesk- või kõrgkoolide õppematerjalina või on lihtsalt üldhariva sisuga.
"Püüame talgute abil saavutada korraga mitut eesmärki," selgitas Vikipeedia administraator Andres Luure. "Soovime täiustada koolide ja ülikoolide õppetööks kasulikku materjali eestikeelses Vikipeedias, kuid ka saada Vikipeediasse uusi kaastöötajaid ning väärtustada tarbetekstide tõlkijate tööd."
Üks silma paistnud tõlkija saab 1000-eurose reisivautšeri sõiduks vabalt valitud sihtkohta. Lisaks kingitakse tublimatele talgulistele raamatupoe kinkekaarte ja teaduskirjandust. Wikimedia Eesti paneb välja 200 euro eest auhindu üliõpilastest kaastöötajatele, kes pole varem Vikipeediasse artikleid kirjutanud.
Žüriisse kuuluvad Euroopa Komisjoni Kirjaliku Tõlke Peadirektoraadi tõlkija Rita Niineste, Vikipeedia esindaja, tõlkija ja Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi filosoofia osakonna dotsent Andres Luure, tõlkija, Tallinna Ülikooli Kirjastuse peatoimetaja ja Tallinna Ülikooli 2010. aasta tõlkepreemia laureaat Heli Allik, TLÜ kirjaliku tõlke dotsent Arvi Tavast, TLÜ tõlkemagistri programmi juhendaja Triin Pappel, TÜ tõlkemagistri programmi juhendaja Ilmar Anvelt ning 30-aastase staažiga tõlkija ja toimetaja, endine Tilde Eesti OÜ peatoimetaja Valli Voor.
7. märtsil 2012 kell 17.00 toimub Tallinnas Euroopa Liidu Majas (Rävala puiestee 4, sissepääs Laikmaa tänavalt) avalik õppus tõlketalgutel osalejatele.
Talgutel saavad osaleda kõik Vikipeedia registreeritud kasutajad peale žürii liikmete. Talgutega saab liituda igal ajal kuni talgute lõpuni 30. aprillil, registreeru aadressil.
Soovitused ja juhised tõlkijatele on kirjas tõlketalgute juhendis.
Lisainfo tõlketalgute kohta:
Rita Niineste, Euroopa Komisjoni esindus Eestis, tel. 626 44 03, dgt-tallinn@ec.europa.eu.
Tõlketalgute leht Vikipeedias.
|
|
|
Euroopa filmid „Artist” ja „Raudne leedi” pälvisid seitse Oscarit
Euroopa Komisjoni volinik Androulla Vassiliou avaldas heameelt Euroopa filmide suure edu üle 84. Oscarite galal Hollywoodis. „Artist” pärjati viie ja „Raudne leedi” kahe Oscariga. Käesoleval aastal auhinnale kandideerinud filmidest olid üheksa saanud toetust Euroopa Liidu programmist MEDIA.
Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa koostööfilm „Raudne leedi” sai levitoetust 1,5 miljonit eurot filmi viimiseks kinodesse väljapoole filmi tootjariike. Samal eesmärgil sai toetust ka „Artist” (17 000 eurot), Prantsusmaa ja Belgia koostööfilm.
Oscaritele kandideerisid veel seitse Euroopa Liidu toetust saanud filmi:
„Plekksepp, rätsep, sõdur, nuhk” (Tomas Alfredson, Ühendkuningriik/Prantsusmaa/Saksamaa), mis kandideeris parima meespeaosatäitja, parima algupärase filmimuusika ja parima kohandatud filmistsenaariumi auhinnale (on saanud toetust 300 000 eurot);
„Albert Nobbs” (Rodrigo García, Ühendkuningriik/Iirimaa), mis kandideeris parima naispeaosatäitja, parima jumestustöö ja parima naiskõrvalosatäitja auhinnale (on saanud toetust 130 000 eurot);
„Kass Pariisis” (Alain Gagnol, Jean-Loup Felicioli, Prantsusmaa/Belgia/Madalmaad/Šveits), mis kandideeris parima animafilmi auhinnale (on saanud toetust 122 000 eurot),
„Chico ja Rita”(Fernando Trueba ja Javier Mariscal, Hispaania/Ühendkuningriik), mis kandideeris parima animafilmi auhinnale (on saanud toetust 3 000 eurot);
„Sõnni pea” (Michaël R. Roskam, Belgia), mis kandideeris parima võõrkeelse filmi auhinnale (on saanud toetust 20 000 eurot);
„Jane Eyre” (Cary Joji Fukunaga, Ühendkuningriik/USA), mis kandideeris parima kostüümikujunduse auhinnale (on saanud toetust 450 000 eurot);
„Pina” (Wim Wenders, Saksamaa/Prantsusmaa/Ühendkuningriik), mis kandideeris parima dokumentaalfilmi auhinnale (on saanud toetust 550 000 eurot).
Programmi MEDIA levitoetuse suuruse määramisel arvestatakse mitmeid asjaolusid, sealhulgas võõrfilmide varasemat piletitulu. Toetus taasinvesteeritakse edaspidistesse levikuludesse ning riskimaandamisse. Programmist MEDIA on võimalik taotleda filmidele toetust ka tootmiseelseteks ettevalmistusteks.
MEDIA (lühend prantsuskeelsetest sõnadest "Mesures pour le Développement de l’Industrie Audiovisuelle", mis sõna-sõnalt tähendab audiovisuaaltööstuse arendusmeetmeid) on Euroopa Liidu programm aastateks 2007–2013, millest toetatakse Euroopa filmitööstust ja audiovisuaalsektorit. Aastateks 2014–2020 on Euroopa Komisjon kavandanud Loova Euroopa programmi jaoks 1,8 miljardit eurot, millest üle 900 miljoni euro on ette nähtud anda MEDIA käsutusse.
Lisateave:
Euroopa Komisjoni MEDIA programmi veebileht
Androulla Vassiliou veebileht
Twitter
|
|
|
Keskkonnaküsitlus: kuidas suhtute kutsumata külalistesse?
Võib tuua palju näiteid sellest, kuidas loomad või taimed tuuakse võõrasse keskkonda ning nad hakkavad seal nii kiiresti levima, et ohustavad bioloogilist mitmekesisust. Mõned algselt „võõrad” liigid, nagu tomat või kartul, on asustatud probleemideta. Paljud muud liigid aga, näiteks kanada lagle, härgkonn, vooljas pargitatar ja merevetikas Caulerpa, levivad meie keskkonnas, ohustavad kohalikku loomastikku ja taimestikku ning kahjustavad tõsiselt ökosüsteeme ja bioloogilist mitmekesisust. Sellised invasiivsed võõrliigid võivad ohustada ka inimeste tervist, kahjustada vilja ja karja ning majandust üldisemalt.
Euroopa Komisjon kaalub võimalusi selle probleemi lahendamiseks ning soovib hinnata vajadust vastavasisulise ELi õigusakti järele. Selleks korraldatakse veebipõhine arutelu, mille käigus loodetakse kuulda üksikisikute, ettevõtete ja tarbijate esindajate, huvirühmade, vabaühenduste ja ametiasutuste arvamusi, milline strateegia oleks kõige paremini kohaldatav tegeliku olukorraga. See hõlmab selliseid teemasid nagu võimalikud kaubanduspiirangud, märgistussüsteemid, järelevalvemehhanismid, tõrjemeetmed ning kahjustatud ökosüsteemide taastamine.
Arutelul osalemiseks palutakse huvitatud isikutel esitada oma arvamus enne 12. aprilli 2012.
ELi keskkonnavolinik Janez Potočniku sõnul põhjustavad invasiivsed liigid igal aastal meie looduskapitalile kahju hinnanguliselt kuni 12 miljardi euro ulatuses.
Seni on Euroopast leitud üle 11 000 võõrliigi ning 10−15% neist on muutunud invasiivseks. Praegused meetmed nende sissetungi ja leviku takistamiseks on killustatud ning neist ei piisa ohu oluliseks vähendamiseks. Seda lünka püüab komisjon täita strateegiaga, mis kooskõlas ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga põhineb kolmel sambal: esiteks, võõrliikide sissetungi ärahoidmine, teiseks, nende varajane avastamine ja kiire reageerimine ning viimase abinõuna nende tõrje või leviku kontrollimine kahjuliku mõju minimeerimiseks.
Invasiivseid võõrliike peetakse elupaikade kao järel suuruselt teiseks ohuks bioloogilisele mitmekesisusele. Maailma bioloogilist mitmekesisust ähvardavad praegu mitmesugused ohud, mis tulenevad tihti inimtegevusest ning mida võimendab kliimamuutus. ELis tõendavad bioloogilise mitmekesisuse allakäiku kiiresti vähenevad kalavarud, mulla viljakuse üldine halvenemine, suured üleujutuskahjud ja eluslooduse vähenemine.
Lisateave:
Uuringus saab osaleda siin.
Täiendav teave invasiivsete võõrliikide kohta siin.
|
|
|
Noortealgatus Youth@Work kutsub noori ettevõtlusalasele infopäevale
Euroopa Komisjoni noortealgatus Youth@Work kutsub kõiki noori reedel, 9. märtsil tasuta ettevõtlusalasele infopäevale.
Eksperdid jagavad praktilist infot ja nõuandeid oma äri rajamist kaaluvatele noortele. Samuti pakuvad oma kogemuste põhjal mõtteainet ja näpunäiteid juba tegutsevad noored ettevõtjad.
Teretulnud on kõik huvilised. Kuulamiseks saab valida just endale huvipakkuvad teemad või kuulata kõiki ettekandeid. Osavõtt on tasuta ja ilma eelregistreerimiseta.
Üritus toimub Tallinna Ülikooli hoones (Uus-Sadama 25) 6. korrusel ruumis M-648 (Senati saal). Sissepääs on ka läbi teiste Tallinna Ülikooli hoonete, palume jälgida suunaviitu.
Ajakava:
11.00-12.00
Oma äri alustamine – võimalused ja väljakutsed
Ervin Truu, Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse ettevõtluskonsultant
12.00-13.00
Kuidas koostada äriplaani
Ervin Truu, Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse ettevõtluskonsultant
13.00-13.45
Mõtted, mida oleksin oma äriga alustades ise soovinud kuulda
Heigo Lepla, noor ettevõtja
14.00-15.00
Alustava ettevõtja maksu-ABC
Aule Kindsigo, Eesti Maksu- ja Tolliameti otseste maksude talituse juhataja
15.00-16.00
Seminar: Start ärimaailma!
Eesti suurim ettevõtluse- ja investeerimissuunaga noorteorganisatsioon Ärikatel
16.00-17.00
Ärietikett – nõuanded suhtlemiseks äripartneritega ja tööintervjuul
Iván Muñoz, Reguse EMEA piirkonna rahvusvaheline müügijuht
Samal päeval kell 11–17 toimub Tallinna Ülikooli aatriumis Euroopa töö- ja karjäärimess, mida korraldavad koostöös EURES ja Tallinna Ülikool.
|
|
|
Ajakirjanduskonkursi “Koos diskrimineerimise vastu” Eesti võitjaks valiti Margus Haav
Euroopa Komisjoni ajakirjanduskonkursi "Koos diskrimineerimise vastu" Eesti võitjaks kuulutati Margus Haav ajalehest Sakala looga “Kuidas leida mustmiljonite võõraste seast üles üks ja õige Maria”.
Ajakirjandus- ja diskrimineerimisekspertidest koosneva žürii poolt välja valitud võidulugu kajastas oma ala tunnustatud spetsialisti, kolmekümnendates eluaastates eesti naise pealesunnitud valikut kolida Eestist Hispaaniasse, et oleks võimalik elada koos oma venelannast armastatuga.
Võiduga kaasneb preemia 1000 euro väärtuses ja lugu võistleb edasi Euroopa tasandil, kus kolme parimat ootab ees auhind vastavalt 5000, 3500 ja 2500 euro väärtuses.
Konkursi Eesti žüriisse kuulusid Mari-Liis Sepper (soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik), Meelis Joost (Eesti Puuetega Inimeste Koda), Anneli Aasmäe (ajakiri “Tiiu”) ning Priit Hõbemägi (Ekspress Grupp, Eesti Ajalehtede Liit).
ELi diskrimineerimisteemaline ajakirjanduskonkurss toimus tänavu kaheksandat korda. Sellega tunnustatakse ajakirjanikke, kes annavad oma tööga panuse mitmekesisuse väärtuste ning diskrimineerimisvastase võitluse paremaks mõistmiseks EL-is.
Loe edasi, ka võiduartiklit.
|
|
|
Kui teil on ettepanekuid, kuidas meie uudiskirja paremaks muuta, siis palun saatke meile e-mail: comm-rep-tll@ec.europa.eu
|
|
