|
Sisukord:
|
EUROOPA KOMISJONI UUDISKIRI nr. 242/10.03.2012
|
|
|
Euroopa päev toob Tallinnasse tasuta üritusi
Laupäeval, 12. mail peetakse Tallinnas Euroopa Liidu sünnipäeva ja sel puhul täidab linna mitmekülgne ja tasuta meelelahutusprogramm.
Euroopa päeva üritused avatakse Vabaduse väljakul laupäeval kell 11, kui lavalt tehakse teatavaks tänavuse aasta eurooplase tiitli saaja.
Ühtlasi kuulutatakse kell 11 avatuks tore orienteerumismäng „Päevaga läbi Euroopa“, mida mängitakse Euroopa päeva raames juba mitmendat korda. Kogu perele või sõprade seltskonnale sobiva mängu käigus õpitakse paremini tundma Tallinna linna, seal asuvaid Euroopa riikide saatkondi ja Euroopa Liidu asutusi. Mängus osalejate vahel loositakse välja reisitšekid väärtuses 1000, 700 ja 300 eurot. Mängu juhised leiab Euroopa päeva kodulehelt www.euroopapäev.ee.
Kell 12 leiab aset üks päeva põhisündmusi, kui antakse ühisstart Euroopa päeva tervisekõnnile. Läbi vanalinna Lennusadamasse ja tagasi kulgeva tervisekõnni eestvedaja on Katrin Karisma-Krumm, kes on Euroopa Liidu tegusa vananemise teema-aasta saadik. Kõnnil osaleb ka olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi koos lastega ning osalema on oodatud kõik vanemad ja vanavanemad koos laste ja lastelastega. Kõnnile tuleb registreeruda koduleheküljel www.euroopapäev.ee või samal päeval alates kella 10 Vabaduse väljaku tervistelgis. Osalejate vahel loositakse välja auhinnad.
Euroopa päeva ürituste kese asub Vabaduse väljakul, kuhu püstitatakse telklinnak ja kontserdilava koos terve päeva vältel kestva programmiga. Euroopa kohvikus saab maitsta Euroopa riikide rahvustoite. Tervisetelgis saab mõõta tervisenäitajaid ja käia tasuta personaaltreeneri konsultatsioonil. Lastele on avatud lasteala.
Palju tegevusi toimub ka Euroopa Liidu majas ja saatkondades, kus on lahtiste uste päevad.
Euroopa päeva lõpetab kell 17 Vabaduse väljakul algav kontsert, kus tuntud muusikud ja näitlejad esitavad koos laste- ja lastelastega oma lemmiklaule. Üles astuvad Getter Jaani, Tarvo Krall, Egon Nuter, Toomas Rull, Andero Ermel, Kaire Vilgats, Pirjo Levandi ja Heino Seljamaa. Esinejaid saadab ansambel L’Dorado.
Euroopa päevaga tähistatakse Euroopa Liidu sünnipäeva, milleks loetakse 1950. aasta 9. maid, kui Robert Schuman esitas nn Schumani deklaratsioonina tuntud Euroopa ühendamise idee. Euroopa päev kuulub koos Euroopa Liidu lipu, hümni, moto ning ühisrahaga Euroopa Liidu sümbolite hulka. Eestis korraldab Euroopa päeva üritusi Euroopa Komisjoni esindus Eestis koos Euroopa Parlamendi Infobürooga. 2012. aasta Euroopa päev keskendub tegusale vananemisele ja põlvkondadevahelisele sidususele.
Lisainfo:
Euroopa Komisjoni esindus Eestis
Avalikkussuhete osakond
Tel: 626 4400; 51 80 767
www.euroopapäev.ee
|
|
|
Euroopa Komisjon algatas kõigi aegade suurima avaliku arutelu ELi kodakondsuse ja tulevikusuundade üle
Euroopa Komisjon kutsub ELi kodanikke osalema komisjoni seni suurimas avalikus arutelus järgnevate aastate poliitilise tegevuskava ja Euroopa tuleviku üle.
„Kakskümmend aastat pärast ELi kodakondsuse loomist väikses piirilinnas Maastrichtis peame ühise Euroopa ideele uut hoogu andma − ja peame seda tegema oma kodanikke otseselt kaasates,” sõnas Euroopa Komisjoni asepresident ja esimene ELi kodakondsuse volinik Viviane Reding.
Neli kuud kestva arutelu jooksul küsitakse avalikkuselt, milliste takistustega on nad ELi kodanikena kokku puutunud oma õiguste kasutamisel, olgu siis Euroopas reisides, internetioste sooritades, valimistel hääletades või end seal kandidaadina üles seades.
Asepresident Reding: „Euroopa Liit on olemas oma kodanike pärast ja nende jaoks. Inimesed ootavad Euroopalt konkreetseid tulemusi, ning odavamate rändlustasude, kuriteoohvrite õiguste parema kaitse ja internetiostude lihtsustamise näol me just seda neile pakumegi.“
Arutelu toimub enne 2013. aastat, mis on kuulutatud Euroopa kodanike aastaks (IP/11/959), ning saadud tagasisidet kasutatakse komisjoni poliitilise tegevuskava koostamisel ja see võetakse aluseks täpselt aasta pärast (9. mail 2013) esitatavale ELi kodakondsuse aruandele.
„Kodanike vahetu panus aitab meil jätkata oma tööd ja teha seda tulevikus veelgi paremini. Kutsun kõiki üles pühendama mõned minutid, et jagada meiega oma arvamust − need on teie õigused ja teie tulevik.”
Tänu ELi kodakondsusele, mis ei asenda riigi kodakondsust, vaid täiendab seda, on 27 ELi liikmesriigi kõigil kodanikel täiendavad õigused, mille hulka kuulub õigus hääletada ja kandideerida kohalikel ja Euroopa Parlamendi valimistel oma elukohaks olevas ELi riigis, õigus välisriigis viibides konsulaarkaitsele selle riigi kodanikega samadel tingimustel, õigus esitada petitsioon Euroopa Parlamendile või kaebus Euroopa Ombudsmanile ning alates 2012. aastast ka õigus osaleda Euroopa kodanikualgatuses.
Lühikese küsimustiku kodanike õiguste ja Euroopa tuleviku kohta saab järgneva nelja kuu jooksul (alates 9. maist kuni 9. septembrini 2012) internetis hõlpsasti täita aadressil.
Lisateave:
Euroopa Komisjoni asepresidendi ja ELi õigusküsimuste voliniku Viviane Redingi koduleht.
Avalik arutelu.
ELi kodakondsus.
Õigusküsimuste peadirektoraadi uudisnurk.
|
|
|
Erasmuse uus rekord: üliõpilasvahetuste arv on kasvanud 8,5%
Kakskümmend viis aastat tegutsenud Erasmusest on saanud ELi tuntuim programm ja maailma edukaim üliõpilasvahetuste programm. 2010/11. õppeaastal anti välismaal õppimiseks või koolituse saamiseks Erasmuse stipendium enam kui 231 000 üliõpilasele. See on uus rekord ja eelmise aastaga võrreldes on stipendiaatide arv suurenenud 8,5%.
Euroopa Komisjoni hariduse, kultuuri, mitmekeelsuse ja noorte volinik Androulla Vassiliou: „Sel aastal oma 25. sünnipäeva tähistav Erasmuse programm on Euroopa Liidu üks suurimaid edulugusid. Arvud räägivad iseendi eest – ja oleksid võinud olla suuremadki, kui meil oleks olnud vahendeid kogu nõudluse rahuldamiseks.“
Programmi fookuses on keeleõpe, kohanemisvõime, kultuuriteadlikkus ja juhiomadused ning nõnda annab Erasmus noortele elutähtsaid oskusi, et suurendada nende võimalusi tööturul ja hoogustada enesearendamist.
„Nüüdsel raskel ajal on Erasmuse õpingute ja praktika kaudu omandatud oskused hinnalisemad kui kunagi varem,” ütles volinik Vassiliou.
Sestsaadik, kui programm 1987. aastal algas, on see andnud rohkem kui 2,5 miljonile Euroopa tudengile võimaluse minna välismaa kõrgkooli õppima või ettevõttesse kutsepraktikale. Nüüdseks on programmiga liitunud 33 riiki: ELi 27 liikmesriiki, Horvaatia, Island, Liechtenstein, Norra, Türgi ja Šveits.
Tööpraktikat välismaal asuvates ettevõtetes on Erasmuse kaudu toetatud alates 2007. aastast ning see on üha populaarsem. 2010/11. õppeaastal valis selle suuna iga kuues Erasmuse tudeng, s.t kokku peaaegu 41 000 üliõpilast. See kujutab endast eelmise aastaga võrreldes 15% kasvu.
Enamikus osalejariikides on Erasmuse stipendiumi taotlejaid tunduvalt rohkem kui stipendiume pakutakse. Keskmine Erasmuse stipendium, mis pidi katma osa välismaal elamise ja reisimisega seotud lisakuludest, oli 250 eurot kuus, mis on pisut väiksem kui eelmisel aastal (254 eurot), ning seetõttu oli suuremal hulgal üliõpilastel võimalik programmis osaleda.
Lisaks eraldati 40 000 stipendiumi ülikoolide töötajatele ja õppejõududele, et minna välismaale õpetama või koolitust saama. Eelmise aastaga võrreldes on see arv kasvanud 13%.
Lisateave:
MEMO/12/310 Erasmuse programmi 2010/11. aasta statistika koos selgitustega
Erasmuse programm (inglise keeles)
Erasmuse statistika (inglise keeles)
Androulla Vassiliou veebisait
Twitter.
|
|
|
ELi aruande kohaselt jõuab Euroopa turule järjest vähem ohtlikke tooteid
Tänu ELi kiirhoiatussüsteemi RAPEX järjest tõhusamale toimimisele avastatakse ohtlikud tooted varem ja need eemaldatakse kiiremini ELi turult. See protsess hõlmab riskide tuvastamist juba algetapis, paremat riskide hindamist ja tihedat koostööd ELi ametiasutuste, eelkõige tolliasutuste vahel, et teha kindlaks võimalikud riskid toodete sisenemiskohtades.
Tervise- ja tarbijaküsimuste volinik John Dalli: „Asjaolu, et ELi turule jõuab vähem ohtlikke tooteid, on hea uudis tarbijatele. Siiski ei tohi kaotada valvsust, et lahendada ülemaailmse tarneahelaga seotud valupunkte ja tegeleda kõikide toodete turvalisusega seotud probleemidega kohe, kui need tekivad. Esmatähtis on jätkata sujuvalt toimiva järelevalvesüsteemi loomist, tugevdades koostööd nii ELi sees kui ka rahvusvaheliste partneritega”.
Kiirhoiatussüsteemi toimimise aruanne näitab, et alates 2004. aastast, mil riikide õigusaktidesse võeti üle üldise tooteohutuse direktiiv, on RAPEX märkimisväärselt edasi arenenud. Liikmesriigid on tooteohutuse kaitseks kulutanud pea 100 miljonit eurot ja võtnud tööle peaaegu 6 000 inspektorit.
Kõige rohkem RAPEXi teateid, st üle poole kõikidest ohtlike toodete teadetest, esitati Hiina kohta. Siiski võib siin täheldada langustendentsi – 58%-lt 2010. aastal 54%-ni 2011. aastal. 19% (293 teadet) teadetest puudutas Euroopa päritoluga tooteid. Muude riikide toodete kohta esitati 15% teadetest. 8% teadetest oli tundmatu päritoluga toodete kohta (sama näitaja oli 2004. aastal 23%, mis osutab pidevale langusele ja tõhusamale tuvastamisele).
Kõige rohkem teateid esitati riiete ja tekstiilitoodete kohta (423 teadet lämbumise ja nahaärrituse ohu kohta), neile järgnesid mänguasjad (324 teadet peamiselt lämbumisohu kohta), mootorsõidukid (171 teadet vigastusohu kohta), elektriseadmed (153 teadet elektrilöögiohu kohta) ja kosmeetikatooted (104 teadet keemiliste riskitegurite kohta), mis moodustavad kokku 74% kõikidest 2011. aastal esitatud teadetest tõsist ohtu kujutavate toodete kohta.
Tooteohutuse edasiseks täiendamiseks jätkatakse koostööd kolmandate riikidega, eelkõige kahepoolset koostööd Hiinaga ja kolmepoolset koostööd Ameerika Ühendriikide ja Hiinaga (järgmine kolmepoolne kohtumine on kavas korraldada 2012. aasta juunis). Oluline on ka suurendada ettevõtjate teadlikkust oma kohustustest.
Lisateave:
MEMO/12/309
Link meie veebilehele.
|
|
|
Euroopa Komisjon toetab keskkonnasõbralike lahenduste turuletoomist 34,8 miljoni euroga
Euroopa Komisjon käivitab 34,8 miljonit eurot maksva konkursi ökoinnovatsiooni projektide toetamiseks. Uute keskkonnaprojektide turuletoomiseks võivad rahastamist taotleda ettevõtted ja ettevõtjad kogu Euroopast.
Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik Janez Potočnik: „Viimase nelja aasta jooksul on konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi ökoinnovatsiooniprojektide kaudu jõudnud turule üle saja innovaatilise keskkonnasõbraliku toote. Programm on tõestuseks, et ettevõtted saavad toetada keskkonnasäästlikku majanduskasvu, kui neile anda selleks vajalikku toetust.“
Oodatakse taotlusi, mis on seotud ökoinnovatiivsete toodete, tehnika, teenuste ja protsessidega ja mille eesmärk on vältida või vähendada keskkonnamõju või millega toetatakse ressursside optimaalset kasutamist. Taotlusi saab esitada kuni 6. septembrini 2012 ning rahastamiseks valitakse välja ligikaudu 50 projekti.
Janez Potočnik: „Eelkõige innustaksin väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid taotlusi esitama, kuna neil on väga oluline roll ELi majanduse edendamisel. Eelmisel aastal tuli 65% esitatud taotlustest väikeettevõtjatelt.”
Selleaastase konkursi viis eelisvaldkonda on materjalide ringlussevõtt, vesi, säästvad ehitusmaterjalid, keskkonnasäästlik ettevõtlus ning toiduainete- ja joogisektor.
Konkurss pakub kaasrahastamist, millega võib katta kuni 50% projekti kuludest. Sel aastal on kavas toetada ligikaudu 50 uut projekti.
Varasemate aastate edukate projektide hulka kuulusid näiteks keraamiliste plaatide tootmine vanadest kasutuskõlbmatutest televiisoritest, uued prügisortimise mehhanismid, innovatiivne piima ökopakend ning uus tekstiili ringlussevõtu tehnika.
Ökoinnovatsiooni rahastatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi kaudu ning aastatel 2008–2013 on selleks ette nähtud ligikaudu 200 miljonit eurot. Sellega toetatakse end tehnoloogiliselt õigustanud tooteid, mis aitavad Euroopa looduressursse paremini ära kasutada.
Lisateave
Täiendav teave konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi ökoinnovatsiooni puudutava osa kohta on saadaval järgmisel veebisaidil.
|
|
|
Euroopa Komisjon võttis vastu esimese aruande audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi kohaldamise kohta
Euroopa Komisjon esitas nädala alguses esimese aruande audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi kohaldamise kohta. Audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv võimaldab audiovisuaalse teabe vaba ringlust ja vastab olulistele avaliku korra eesmärkidele, nagu vaenu õhutamise keelustamine, alaealiste kaitsmine kahjuliku sisuga teabe eest ning Euroopa audiovisuaalteoste edendamine.
„Aruanne näitas, et audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv toimib, kuid internetiga kaasnevad muutused, nagu nutitelerite kasutuselevõtt, ei luba meil käed rüpes istuda,” märkis komisjoni asepresident Neelie Kroes.
Aruandes käsitletaksegi peamiselt reklaamitegevust ja edasiste suuniste vajadust nutitelerite (internetiühendusega telerite) valdkonnas. Aruandest lähtuvalt algatab komisjon 2012. aasta teisel poolel avaliku arutelu nutitelerite kohta ning ajakohastab 2013. aastal oma suuniseid telereklaami vallas.
Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi täielikust ülevõtmisest oma riigisisestesse õigusaktidesse on teatanud 25 liikmesriiki. Kaks liikmesriiki – Poola ja Belgia – peavad veel oma õigusakte kohandama.
Aruandeperioodil kontrollis komisjon reklaamitegevust kaheksas liikmesriigis. Mitmes liikmesriigis rikutakse reklaamilõikude 12-minutilist piirangut regulaarselt. Nende tähelepanekute põhjal saadeti vastavatele liikmesriikidele ametlikud kirjad ning arutelud jätkuvad. Komisjon jätkab reklaamieeskirjade täitmise kontrollimist liikmesriikides ja algatab vajaduse korral rikkumismenetlused.
Euroopa kodudes on praegu 47 miljonit internetiühendusega seadet, sealhulgas nutitelerid, mängukonsoolid, eraldiseisvad digiboksid, Blu-ray-mängijad ja digiboksid tasuliste kanalite vaatamiseks. Kuna aina rohkem inimesi omab juurdepääsu kiiremale internetiühendusele ning internetiga ühendatud seadmete ja kättesaadava teabe hulk kasvab, siis võib oodata, et nutitelerite kasutamine kasvab suhteliselt kiiresti lähima paari aasta jooksul.
Selleks et Euroopa Liidu kodanikud saaksid täielikult kasutada kõnealuseid uusi teenuseid ja kvaliteetset juurdepääsu audiovisuaalsetele teostele nutiseadmete kaudu ning samal ajal oleksid piisavalt kaitstud, algatab komisjon 2012. aasta lõpuks selles küsimuses avaliku arutelu.
Kasulikud lingid
Rakendusaruanne
Audiovisuaal- ja meediapoliitika veebisait.
Digitaalarengu tegevuskava veebisait
Neelie Kroesi veebisait
Neelie Kroes Twitteris
|
|
|
Euroopa Komisjon tegi ettepaneku vautšereid käsitlevate käibemaksueeskirjade ühtlustamiseks
Euroopa Komisjon tegi täna ettepaneku ajakohastada ELi käibemaksueeskirju, et tagada igat liiki vautšerite ühtne käsitlemine käibemaksu seisukohast kõigis liikmesriikides. Vautšerituru maht Euroopa Liidus on üle 52 miljardi euro aastas. Ettemakstud kommunikatsiooniteenused hõlmavad ligikaudu 70% vautšeriturust, oluline osa on ka kingivautšeritel ja allahindlusvautšeritel.
Vautšereid käsitlevate riiklike käibemaksueeskirjade erinevused muudavad turu paraku küllaltki ebatõhusaks. Ühtse turu eeliste ärakasutamise asemel seisavad ettevõtjad silmitsi topeltmaksustamisega ja raskustega äritegevuse piiriülesel laiendamisel. Uute eeskirjade eesmärk on sellised probleemid lahendada.
Maksunduse ja tolliliidu, auditi ja pettusevastase võitluse volinik Algirdas Šemeta: „Vautšerid on Euroopas kiiresti arenev tegevusvaldkond. Igal nädalal ostetakse ja müüakse miljoneid vautšereid. Ei ole aktsepteeritav, et turu jätkuvat laienemist pärsivad käibemaksueeskirjade ebaselgus ja ebakõla. Täna ette pandud uute käibemaksueeskirjadega saame liikuda tõelise vautšerite ühtse turu suunas, et tuua kasu ettevõtjatele, kodanikele ja maksuasutustele.”
Kavandatud uute eeskirjadega määratakse täpselt kindlaks vautšerite liigid ja nende käsitlemine käibemaksu seisukohast. See võimaldab ühtselt kohelda vautšeritega seotud tehinguid kogu Euroopas. Ettepanekuga määratletakse vautšerid käibemaksu kogumise eesmärgil ja sätestatakse, millal kuulub käibemaks vautšerite puhul tasumisele (st müügi ajal või lunastamisel). Samuti hõlmab see eeskirju, mis käsitlevad turustamisahela kaudu levitatavaid vautšereid ning üldiseid maksevahendeid. Uued eeskirjad peaksid jõustuma 1. jaanuaril 2015.
ELi käibemaksudirektiiv ja mõjuhinnang on kättesaadavad aadressil.
|
|
|
Kui teil on ettepanekuid, kuidas meie uudiskirja paremaks muuta, siis palun saatke meile e-mail: comm-rep-tll@ec.europa.eu
|
|
