|
Sisukord:
|
EUROOPA KOMISJONI UUDISKIRI nr. 239/22.03.2012
|
|
|
IT-agentuur alustab peagi
"Infosüsteemide tähtsust sisejulgeoleku tagamisel ei sea tänapäeval kahtluse alla enam keegi. Arvestades illegaalse rände ja piiriülese kuritegevusega seotud riske ning kontrolli puudumist Schengeni ruumi sisepiiridel, on infosüsteemid tõhusaks täienduseks politseikoostööle ja siseriiklikule rändekontrollile," kirjutab siseministeeriumi nõunik Piret Lilleväli.
Loe edasi
|
|
|
Euroopa Liidu suuremahuliste IT-süsteemide ameti pidulik avamine Tallinnas
Uue ameti peamine ülesanne on tagada, et viisainfosüsteem (VIS) ja Eurodac-süsteem toimiksid ööpäev läbi ja seitse päeva nädalas. Amet hakkab täies mahus tööle 2012. aasta detsembris.
Enne ameti haldusnõukogu esimest koosolekut, millel on kavas arutada eelarve, finantseerimise ja korraldusega seotud põhiküsimusi, pöördub siseasjade volinik liikmesriikide, Euroopa Komisjoni, EUROJUSTi ja EUROPOLi esindajate ning assotsieerunud riikidest pärit vaatlejate poole kõnega.
„Ootused on suured ja ülesandeid palju,” nentis volinik Cecilia Malmström. „Uuest ametist peab kiiresti saama tippkeskus, mis selgitab välja kõige paljutõotavamad tehnoloogilised suundumused, leiab võimalused nende kasutuselevõtmiseks ja teeb tihedat koostööd suuremate sidusrühmadega.”
Alates 2013. aastast hakkab amet haldama ka teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II). Lisaks sellele vastutab amet süsteemide turvalisuse eest, täidab teatavaid ülesandeid sideinfrastruktuuri valdkonnas ning tegeleb järelevalve ja aruandluse, statistika koostamise ja riiklike ametiasutuste töötajate koolitamisega.
Praeguse majanduskriisi kontekstis on lisaks muule eriti oluline, et amet püüaks kõiki oma operatsioone läbi viia võimalikult kulutasuvalt. Selleks peab ta leidma sobivaid lahendusi.
Käivitamisetapi möödudes peaks amet olema võimeline järk-järgult koondama oskusi ja teadmisi ning kujunema välja vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide arendamise ja juhtimise tippkeskuseks, kus kasutatakse parimat kättesaadavat tehnoloogiat ja kõige ajakohasemaid protsesse.
Ametile võidakse teha ka ülesandeks arendada ja juhtida edaspidi ka muid kõnealuse poliitikavaldkonna IT-süsteeme.
Lisateave
MEMO/12/197
Siseasjade voliniku Cecilia Malmströmi veebisait.
Siseasjade peadirektoraadi veebisait.
|
|
|
E-oskuste nädal 2012: igaühe jaoks on kuskil töö
Pea kõik tänapäeva noored on tuttavad elektronmängude ja sotsiaalvõrgustike maailmaga. Neid kõiki võib pidada digitehnoloogia sünnipärasteks valdajateks, kuid samas puudub neil digitaalne pädevus: nad ei ole piisavalt kursis sellega, kuidas kasutada digilahendusi ettevõtlusmaailmas.
Seepärast käivitas Euroopa Komisjon täna 2012. aasta e-oskuste nädala. Nädala eesmärk on pakkuda noortele teavet selle kohta, kuidas omandada e-oskusi ja leida tööd digitaalmajanduses. Aastaks 2015 eeldab 90% töökohtadest e-oskuste olemasolu. 2007. aasta alguses töötas Euroopas infotehnoloogia valdkonnas 4,7 miljonit inimest, kuid eeldatavasti peaks nende arv 2015. aastaks kasvama 5,26 miljonini.
Praegusest hetkest kuni 2020. aastani peaks tekkima kõrgelt kvalifitseeritud inimeste jaoks juurde 16 miljonit töökohta, samas kui kuid madalakvalifikatsiooniliste töökohtade arv väheneb 12 miljoni võrra. Vastavamahuline oskuste paranemine on võimalik ainult e-oskuste arvelt. E-oskustest saab õppimise ja töölesaamise kohustuslik eeltingimus.
E-oskuste nädala raames toimub kogu Euroopas mitmesuguseid ettevõtmisi.
Sündmuste ajakava ja värskeima teabega saab tutvuda veebisaidil.
|
|
|
Euroopa Komisjon loob Euroopa ettevõtetele rahvusvahelistel riigihanketurgudel võrdsed võimalused
Euroopa Komisjon tegi ettepaneku, millega luuakse ELi ettevõtetele paremad võimalused nii ELi kui ka välismaistel riigihanketurgudel. Algatuse peamine eesmärk on aidata avada riigihanketurge kogu maailmas ning tagada, et Euroopa ettevõtetel oleks neile võrdne juurdepääs. Samuti peaks ettepanek tagama, et kõigil ettevõtetel nii ELis kui ka väljaspool seda oleksid võrdsed võimalused konkureerimiseks ELi tulusal riigihanketurul.
Riigihanked mõjutavad märkimisväärset osa maailma kaubandusvoogudest ning ulatuvad aastas triljoni euroni. ELis moodustavad riigihanked kuni 19% SKPst ning need on oluliseks hoovaks majanduse elavdamisel, eriti majanduskriisi ajal. Euroopa Komisjoni siseturu ja teenuste volinik Michel Barnier kommenteeris ettepanekut järgmiselt: „Meie turg on avatud ning oleme valmis seda veelgi avama, kuid üksnes siis, kui ettevõtted saavad tegutseda konkurentidega võrdsetel tingimustel. Komisjon kaitseb valvsalt Euroopa huve ning Euroopa ettevõtteid ja töökohti.“ Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Karel De Gucht lisas, et „Ettepanek suurendab Euroopa Liidu mõjujõudu rahvusvahelistel läbirääkimistel meie partneritega nende riigihanketurgude avamiseks Euroopa ettevõtetele. Usun, et siis saavad ELi ettevõtted õiglase võimaluse konkureerida edukalt välismaiste riigihankelepingute saamiseks ning
seeläbi luua töökohti.“
Meie kaubanduspartnerite kehtestatud piirangud mõjutavad sektoreid, kus EL on vägagi konkurentsivõimeline, nagu näiteks ehitus, ühistransport, meditsiiniseadmed, elektritootmine ja farmaatsiatooted. Komisjoni kõnealune uus algatus suurendab ELi kaubanduspartnerite motivatsiooni avada oma riigihanketurud ELi pakkujatele. Sellega tagatakse, et ELi ettevõtted saavad siseturul konkureerida välismaiste ettevõtetega võrdsetel tingimustel.
Täiendav teave siin ja siin.
Vt ka MEMO/12/201.
|
|
|
Komisjon suurendab lähetatud töötajate turvatunnet
Euroopa Komisjon tegi ettepaneku uute eeskirjade kohta, millega parandatakse ajutiselt välismaale lähetatud töötajate kaitset. Euroopas on hinnanguliselt ligi miljon lähetatud töötajat ning uuringud näitavad, et sageli ei peeta nende puhul kinni minimaalsetest töölevõtu- ega töötingimustest. Komisjoni ettepanekuga parandatakse lähetatud töötajaid käsitlevate eeskirjade rakendamist. Seega tagatakse lähetamisega seotud ettevõtjatele võrdsed tingimused ja kõrvaldatakse turult ettevõtjad, kes neid eeskirju ei täida.
Rõhutamaks, et töötajate õigused ja streigivabadus on samaväärsed teenuste osutamise vabadusega, on komisjon teinud ka uue määruse ettepaneku, mis põhineb olemasoleval kohtupraktikal. Määruses rõhutatakse, et kollektiivmeetmete võtmise õigus ja teenuste osutamise vabadus on võrdselt olulised.
Mõlema ettepaneku üldine eesmärk on luua rohkem kvaliteetseid töökohti ja suurendada ELi konkurentsivõimet ning tagada seejuures, et säiliksid töötajate õigused.
ELi tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse voliniku László Andori sõnul peaks töötajate ajutine lähetamine olema kasulik nii ELi tööturu ja kui ka ettevõtjate seisukohast, kuid seda ei tohiks kasutada minimaalsetest sotsiaalsetest standarditest kõrvalehoidmiseks. Volinik Andor rõhutas, et ühtne turg toimib tõhusalt vaid õiglase konkurentsi tingimustes, ning lisas: „Ettepanekute kohaselt muudetakse lähetatud töötajate puhul kehtivad eeskirjad kõigi jaoks selgemaks ja kehtestatakse praktilised tagatised sotsiaalse dumpingu ning halbade töötingimuste vältimiseks, seda eelkõige ehitussektoris, kus töötajate lähetamine on kõige enam levinud ja kus rikkumistest teavitatakse kõige sagedamini.”
Lisateave
Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi veebisait töötajate lähetamise kohta leiate siit.
Vastuvõetud ettepanekute tekstid: direktiiv ja määrus (inglise keeles)
Vt ka MEMO/12/199 + MEMO/12/202.
|
|
|
Euroopa Komisjon võtab meetmeid uute riskiallikate vältimiseks finantssektoris
Et võtta arvesse kõiki kriisist saadud õppetunde, soovib EL rakendada kaugeleulatuvaid õigusreforme kogu finantssektoris ja eelkõige panganduses. See aitab luua tugevama ja kindlama finantssektori, mis teenib reaalmajanduse huve. Osana reformidest on aeg võtta meetmeid pangandussektori välise krediidivahenduse (nn varipangandus) kasvavas valdkonnas, mis ei ole seni olnud usaldatavusnõuete alase reguleerimise ja järelevalve tähelepanu keskmes. Teatavas mõttes on varipangandusel finantssüsteemis kindel roll. Näiteks loob see täiendavaid rahastamisallikaid ja pakub investoritele alternatiivi pangahoiustele. Kuid sellega võib kaasneda ka oht pikaajalisele finantsstabiilsusele, kuna finantssektoris kuhjuvad tundmatud riskiallikad ning probleemid varipangandussektoris võivad üle kanduda tavapärasesse pangandussektorisse.
Rohelises raamatus on kirjeldatud, kuidas ELi kehtivate ja kavandatud meetmetega juba reguleeritakse varipangandust. Näiteks reguleeritakse bilansiväliseid üksuseid (nt eriotstarbelised rahastamisvahendid) kaudselt pangandusalaste õigusaktidega. Riskifondide valitsejate tegevust reguleeritakse otse alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate direktiiviga, milles käsitletakse mitmeid varipangandusega seotud küsimusi. Mõni liikmesriik on kehtestanud täiendavad eeskirjad selliste finantsüksuste ja tegevusalade järelevalveks, mis ei ole reguleeritud ELi tasandil.
Kuigi nende meetmetega teataval määral lahendatakse varipanganduse üksuste ja tegevusaladega seotud küsimusi, tuleb astuda täiendavaid samme, võttes arvesse varipanganduse pidevat arengut ja selle toimimise järjest paremat mõistmist. Koostöös finantsstabiilsuse nõukoguga, standardeid kehtestavate asutustega ning asjaomaste ELi järelevalve- ja reguleerivate asutustega on komisjoni praeguse töö eesmärk hoolikalt uurida olemasolevaid meetmeid ja panna ette sobiv lähenemisviis, et tagada varipangandussüsteemi terviklik järelevalve koos asjakohase reguleeriva raamistikuga.
Siseturu ja teenuste volinik Michel Barnier: „Euroopa Liit on olnud finantssektori (eelkõige pangandussektori) reguleerimise ulatusliku reformi rakendamisel maailmas liidrirollis. Me ei taha, et finantstegevuse ja -üksuste puhul hoitaks kõrvale kehtivate ja kavandatavate eeskirjade järgimisest, kuna see võimaldab finantssektoris kuhjuda uutel riskiallikatel. Seepärast tuleb paremini mõista, mis varipangandus tegelikult on, millega seal tegeletakse ning kuidas ja mis tasandil tuleks teostada reguleerimist ja järelevalvet. Peame heitma valgust kõigile pangandussektori valdkondadele.”
Sidusrühmadelt oodatakse arvamusi 1. juuniks 2012.
27. aprillil toimub Brüsselis varipanganduse alane konverents.
See aitab komisjonil kujundada seisukohta rahvusvahelisel tasandil ja teha otsuseid asjakohaste järelmeetmete kohta.
Vt ka MEMO/12/191
Lisateave siin.
|
|
|
Kui teil on ettepanekuid, kuidas meie uudiskirja paremaks muuta, siis palun saatke meile e-mail: comm-rep-tll@ec.europa.eu
|
|
