|
Sisukord:
|
EUROOPA KOMISJONI UUDISKIRI nr. 234/16.02.2012
|
|
|
Kristjan Lepik: Quo vadis, Kreeka?
Käes on Kreeka järjekordse "lõpliku" lahenduspaketi aeg. Euroopa Liidu liidrid kogunevad 20. veebruaril, et otsustada, kas Kreeka saab ligi 100 miljardi euro suuruse finantseeringu. Saksamaa rahandusminister Schäuble teatas sel nädalal, et Kreeka ei tohiks muutuda "põhjatuks auguks", kuid just sellisena Kreeka praegu paistab.
Loe edasi.
|
|
|
Paavo Palk: Võlakriisi õiguslik lahendus sai valmis
Nn fiskaalleping on saanud lõpliku kuju. ELi plaani õnnestudes euro kurss tõuseb ning Euroopa ühisraha osatähtsus reservvaluutana ning rahvusvahelistes arvelduste alusühikuna kasvab. On triljoni dollari küsimus, kas plaan õnnestub, kirjutab Euroopa Komisjoni Eesti esinduse poliitikaosakonna juhataja Paavo Palk.
Loe edasi
|
|
|
Euroopa Komisjoni esimene häiremehhanismi aruanne: Eesti makromajandus on praegu tasakaalus
Euroopa Komisjon toob esimeses iga-aastases häiremehhanismi aruandes välja 12 ELi liikmesriiki, kus võib esineda kahjulikku makromajanduslikku tasakaalustamatust, näiteks konkurentsivõime vähenemist, suur võlakoormust või kinnisvaramulle. Eesti nende hulka ei kuulu.
Kümnest makromajanduslikust näitajast koosneva tulemustabeli alusel on häiremehhanismi aruandes kindlaks tehtud need liikmesriigid, kelle makromajanduslikku olukorda on vaja põhjalikumalt analüüsida. Nendeks on: Belgia, Bulgaaria, Küpros, Soome, Prantsusmaa, Itaalia, Ungari, Sloveenia, Hispaania, Rootsi ja Ühendkuningriik.
Häiremehhanismi aruandes ei hinnata riike, kes saavad või on hiljuti saanud toetust finantsabi programmist, sest nende suhtes juba kohaldatakse tugevdatud majandusjärelevalvet (Kreeka, Iirimaa, Portugal ja Rumeenia).
Makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlus on osa majanduse juhtimist käsitlevast nn kuuikpaketist, mis jõustus 13. detsembril 2011 (MEMO/11/898), eesmärgiga tugevdada järelevalvet eelarve üle ja makromajanduslikku järelevalvet ELis ja euroalal.
Makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse ennetav osa annab Euroopa Komisjonile ja Euroopa Liidu Nõukogule võimaluse võtta vastu soovitusi varajases staadiumis, enne kui ebasoodne olukord edasi areneb. Tõsisematel juhtudel võib sellele järgneda ülemäärase tasakaalustamatuse menetlus, mille raames tuleb asjaomasel liikmesriigil esitada tegevuskava tasakaalustamatuse korrigeerimiseks. Nende riikide suhtes kohaldatakse ka tugevdatud järelevalvet. Vajaduse korral saab euroala liikmesriikide suhtes kohaldada rahalisi karistusi.
Lisateave
Täielik aruanne.
|
|
|
Vaid kolmandik eestlastest teab, et hädaabinumber 112 kehtib kogu Euroopas
Eurobaromeetri uuringu kohaselt teab 90% eestlastest, et õnnetuse korral tuleb helistada üldisele hädaabinumbrile 112, kuid vaid kolmandik on kursis sellega, et sama number kehtib kõikjal ELis ja ka mujal Euroopas.
Number 112 ühendab helistaja asjaomase hädaabiteenistusega (kohalik politseijaoskond, tuletõrjeüksus või meditsiiniasutus) ja on kättesaadav 24 tundi ööpäevas. Ühtset hädaabinumbrit 112 kasutatakse kõikides ELi liikmesriikides koos olemasolevate riigisiseste hädaabinumbritega. Ukraina on lubanud võtta hädaabinumbri kasutusele linnades, kus toimuvad 2012. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistluste mängud.
Praegu saab Eestis hädaabinumbrile helistada eesti, vene, inglise ja soome keeles. Inglise keelt saab kasutada peaaegu kõikides ELi liikmesriikides ning lisaks Horvaatias, Islandil ja Norras.
Euroopa Komisjoni asepresidendid Neelie Kroes ja Siim Kallas on otsustanud tagada igale eurooplasele juurdepääsu hädaabinumbri 112 nutitelefoni-rakendusele tema emakeeles.
Et paremini teavitada inimesi ühtse tasuta hädaabinumbri olemasolust, saatsid asepresidendid Kallas ja Kroes 27. jaanuaril 2012 reisiettevõtjatele kirja, milles neid kutsuti üles tutvustama oma klientidele hädaabinumbrit 112. Paljud juhtivad raudtee- ja lennutranspordiettevõtted ning muud transpordifirmad on kampaaniaga ühinenud.
Hädaabinumbrit 112 tutvustatakse nii e-piletite, lennuajakirjade, ettevõtete veebilehtede kui ka transpordifirmade töötajate kaudu, kulutamata selleks maksumaksjate raha. Kampaanias osalevate ettevõtete nimekiri on aadressil http://www.112.eu/.
Komisjoni asepresident Siim Kallas: „Tunnen suurt heameelt selle üle, et Euroopa transpordisektor on võtnud oma südameasjaks tutvustada igale reisijale hädaabinumbrit 112. Hädaabinumber aitab oluliselt suurendada transpordi turvalisust. Kampaanias osalevate ettevõtete nimekiri jääb avatuks aasta lõpuni ning juba praegu võib üles näidatud huvi järgi arvata, et algatusega liitub veelgi enam firmasid.”
Lisateave
Euroopa hädaabinumbri 112 veebileht (kättesaadav hispaania, inglise, itaalia, poola, prantsuse ja saksa keeles)
Teave numbri 112 toimimise kohta Eestis
Teave lastele (kättesaadav kõigis 23 ELi ametlikus keeles)
Eurobaromeetri uuringu täistekst ja kokkuvõte.
|
|
|
Eurobaromeeter: korruptsioon tõusuteel?
Korruptsioon on Euroopa Liidu riikides endiselt suur probleem ja peaaegu pooled Euroopa Komisjoni avaldatud Eurobaromeetri uuringu raames küsitletud eurooplastest ja veerand eestlastest leiavad, et korruptsiooni tase on viimase kolme aasta jooksul tõusnud. Uuringu andmetel peab peaaegu kolmveerand eurooplastest ja 72% eestlastest korruptsiooni tõsiseks probleemiks ja arvab, et seda esineb valitsussektori kõikidel tasanditel. Kaheksa protsenti vastanutest mainib, et neilt on nõutud või oodatud altkäemaksu maksmist.
Korruptsiooni olemus ja ulatus on liikmesriigiti erinev, ent see kahjustab kogu Euroopa Liitu tervikuna, piirates investeeringuid, takistades siseturu õiglast toimimist ja avaldades negatiivset mõju riikide rahandusele. Korruptsiooni põhjustatud majanduskahju on Euroopa Liidus hinnanguliselt 120 miljardit eurot aastas.
Eurobaromeetri uuring korraldati 2011. aasta septembris ELi 27 liikmesriigis ning selle tulemused näitavad, et enamik eurooplastest arvab, et korruptsiooni esineb kohalikes (76%), piirkondlikes (75%) ja riiklikes (79%) institutsioonides ning et altkäemaksu võtmine ja võimu kuritarvitamine on levinud kõikides avaliku teenistuse sektorites. Eestis peetakse kõige korrumpeerunumaks ehituslube väljastavaid ametnikke (53%), hankemenetlusi korraldavaid ametnikke (52%) ja poliitikuid (50%).
Suurem osa eestlastest (75%) ei leia, et korruptsioon mõjutaks neid otseselt nende igapäevaelus. Ainult väiksem osa vastanutest (21%) väidab, et nad on otseselt mõjutatud. 4% eestlastest mainib, et neilt on möödunud aastal nõutud või oodatud altkäemaksu maksmist. Korruptsioonijuhtumiga kokku puutudes loodavad eestlased kõige enam politsei (49%) ja kohtusüsteemi (36%) abile.
Eelmise aasta juunis võttis Euroopa Komisjon vastu korruptsioonivastase pakme, milles kutsuti üles keskenduma varasemast rohkem korruptsioonivastasele võitlusele kõigis ELi poliitikavaldkondades (vt IP/11/678 ja MEMO/11/376). Kasutusele võeti ka konkreetne ELi järelevalve- ja hindamismehhanism – ELi korruptsioonivastase võitluse aruanne – milles antakse selge ülevaade korruptsioonivastase võitluse seisust Euroopa Liidu 27 liikmesriigis. Esimene aruanne on kavandatud 2013. aastaks.
Lisateave
Eurobaromeetri uuring.
|
|
|
Euroopa Komisjon esitas Euroopa biomajanduse strateegia
Euroopa Komisjon võttis vastu strateegia, millega suunata Euroopa majandust taastuvate loodusvarade ulatuslikuma ja jätkusuutlikuma kasutamise poole. Kuna Maa elanikkond suureneb 2050. aastaks 9 miljardini ja loodusvarade hulk on piiratud, vajab Euroopa tervisliku toidu ja sööda ning materjalide, energia jt kaupade tootmiseks taastuvaid bioloogilisi varusid.
Komisjoni strateegia ja tegevuskava „Innovatsioon ja jätkusuutlik majanduskasv: Euroopa biomajandus” eesmärk on välja jõuda innovatiivsema, vähem CO2-heidet tekitava majanduseni, milles jätkusuutlik põllumajandus ja kalandus ning toiduga kindlustatus on ühitatud taastuvate loodusvarade säästliku tööstusliku kasutamisega ja tagatud on nii elurikkus kui ka keskkonnakaitse. Seepärast keskendutakse kavas kolmele olulisemale küsimusele: uute tehnoloogiasuundade ja tootmisprotsesside väljatöötamine biomajanduse valdkonnas; turgude ja konkurentsivõime arendamine biomajanduse eri sektorites ning poliitikakujundajate ja sidusrühmade koostöö tihendamine.
„Euroopa peab alustama üleminekut naftajärgsele majandusele. Taastuvate loodusvarade üha suurem kasutuselevõtt ei ole enam pelgalt valikuvõimalus, see on vajadus. Fossiilkütusel põhinevalt majanduselt biomajandusele üle minna aitavad meil teadusuuringud ja innovatsioon. See on kasulik meie keskkonnale, suurendab toidu ja energiaga kindlustatust ning Euroopa konkurentsivõimet tulevikus,” märkis Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni volinik Máire Geoghegan-Quinn.
ELi biomajanduse käive on juba praegu ligikaudu 2 triljonit eurot ning sektor pakub tööd rohkem kui 22 miljonile inimesele, mis moodustab 9% ELi töötajaskonnast. Biomajandus hõlmab põllumajandust, metsandust, kalandust, toidu ning paberimassi ja paberi tootmist, samuti teatavat osa keemiatööstusest ning biotehnoloogia-ja energeetikasektorist. Prognooside kohaselt peaks iga ELi eelarvest biomajandusalastesse teadusuuringutesse ning innovatsiooni investeeritud euro tõstma biomajandussektori lisandväärtust 2025. aastaks 10 euro võrra.
Lisateave siin
Programm „Horisont 2020”, Innovatiivne liit, Ressursitõhus Euroopa
Strateegia „Euroopa 2020”.
|
|
|
Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid sõlmisid ajaloolise mahekaubanduskokkulepe
Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid teatasid, et alates 1. juunist 2012 võib Euroopas või USAs sertifitseeritud mahepõllumajanduslikke tooteid müüa mahetoodetena mõlemas piirkonnas. Kahe maailma suurima mahepõllumajanduslike toodete tootja vahelise partnerlusega soodustatakse mahepõllumajandust ja arenevat mahetööstust ning luuakse uusi töökohti ja ettevõtteid kogu maailmas.
USA ja ELi mahetoodete sektori koguväärtuseks hinnatakse praegu 50 miljardit USA dollarit ning see suureneb iga aastaga.
Kokkuleppele kirjutati alla maailma suurimal mahetoodete messil Biofach.
Varem pidid mahetootjad ja -ettevõtjad, kes tahtsid mahetoodetega kaubelda mõlemal pool Atlandit, omandama eraldi sertifikaadid vastavalt kahele standardile, mis tähendas kahekordseid tasusid, kontrollimist ja paberitööd. Tänu partnerlusele kõrvaldatakse mitmed olulised tõkked eelkõige väikeste ja keskmise suurusega mahetootjate jaoks. Kõiki partnerluse tingimustele vastavaid tooteid võib turustada ja märgistada sertifitseeritud mahetoodete, - liha, -teravilja või -veinina.
Ajaloolise avalduseni jõudsid partnerlusosalised tänu kohapealsetele audititele, millega tagatakse mõlema osalise programmide korralduse, kvaliteedikontrolli meetmete, sertifitseerimisnõuete ja märgistamistava vastavus.
Kuigi USA ja ELi mahestandardid on veidi erinevad, rõhutasid partnerlusosalised, et nende programmid on samaväärsed, v.a antibiootikumide kasutamise keeld. Ameerika Ühendriikide põllumajandusministeeriumi määrustega on antibiootikumide kasutamine keelatud, v.a maheõuna- ja -pirniaedade invasiivsete bakteriaalsete nakkuste (viljapuu-bakterpõletik) kontrolli all hoidmisel. Euroopa Liidu mahepõllumajanduse määrustega on antibiootikume lubatud kasutada üksnes nakatunud loomade ravimisel. Kõigi partnerluslepingu kohaselt turustatavate toodete puhul peavad sertifitseerivad ametnikud tõendama, et antibiootikume ei ole kasutatud muul eesmärgil.
Lisateave:
- http://www.ams.usda.gov/NOPTradeEuropeanUnion
- http://ec.europa.eu/agriculture/organic/home_en
|
|
|
Uus linnade foorum aitab linnadel tegutseda majanduskasvu ja töökohtade loomise nimel
16. veebruaril Brüsselis toimuval esimesel linnade foorumil annab Euroopa Komisjon linnadele võimaluse öelda oma arvamus linnapoliitikat käsitlevate uute ettepanekute kohta, mille esitas komisjon 2011. aasta oktoobris. Arutlusele tulevad muu hulgas plaanid eraldada linnadele sihtotstarbelisi vahendeid, töötada välja uued sidusamad lähenemisviisid ühismeetmete võtmiseks näiteks transpordi- ja keskkonnasektoris ning julgustada linnade uuendustegevust. Linnapead ning linnade ja ELi institutsioonide esindajad arutavad selle üle, kuidas saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärke linnapiirkondade arengule suunatud dünaamilisema lähenemisviisi toel.
Euroopa Liidu struktuurifondid on praegu üks olulisemaid liikmesriikide käsutuses olevaid majanduskasvu stimuleerimise vahendeid ning arvestades linnade erilist rolli Euroopa majanduses, peaksid just nemad olema fondide tähelepanu keskmes. Ajal, mil majanduskriis on tõstnud noorte tööpuuduse äärmuslikult kõrgele (22%), on eriti oluline teha tulemuslikke investeeringuid linnadesse, kus elab ligikaudu 70% ELi elanikest.
Komisjoni 2014.−2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika ettepanekute eesmärk on toetada linnapoliitika strateegilist koordineerimist, et edendada linnade säästvat arengut ning tugevdada nende rolli ELi peamises investeerimispoliitikas. Samuti nähakse ette linnade integreeritud säästva arengu sihtotstarbeline rahastamist, ühtset investeerimisstrateegiat, innovatiivseid meetmeid ja linnaarengu platvormi loomist.
Foorumile oodatakse ligikaudu 400 osalejat, sh Euroopa suurlinnade (Amsterdam, Barcelona, Varssavi, Lissabon, Sofia, Bratislava, Manchester, Leipzig, Napoli, Łódź, Lille Métropole, Torino ja Dunkerque) linnapäid, linnade võrgustike ja ühenduste esindajaid ning mitmetes ELi linnapoliitika algatustes osalevate linnade esindajaid.
Linnade foorumi fotod.
Jälgi foorumit
Videomaterjalid teemal „ELi linnade areng 2012” on kättesaadavad järgmisel veebilehel.
|
|
|
Euroopa Komisjon nõuab liikmesriikidelt tagasi 54,3 miljoni euro ulatuses alusetult makstud toetusi
Euroopa Komisjon nõuab liikmesriikidelt tagasi ühise põllumajanduspoliitika raames põhjendamatult kulutatud vahendeid kokku 115,2 miljoni euro ulatuses. Eestilt nõutav summa – 10 000 eurot – on üks väiksemaid ning on juba varem tagasi makstud.
Et osa tagasinõutavast summast on liikmesriikidelt juba tagasi saadud, jääb menetluse mõju ELi eelarvele veidi alla 54,3 miljoni euro. Kõnealune summa suunatakse tagasi ELi eelarvesse, kuna raha kasutamine ei olnud vastavuses ELi eeskirjadega või on põllumajanduskulude kontrollimisel esinenud puudusi. Ühise põllumajanduspoliitika raames tehtavate väljamaksete ja kulude kontrolli eest vastutavad liikmesriigid ning komisjoni ülesanne on tagada, et nad oma vahendeid eesmärgipäraselt kasutaksid.
Viimase vastuvõetud otsuse kohaselt peavad tagasimakse tegema Belgia, Eesti, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari ja Ühendkuningriik.
- Kõige suuremad korrektsioonid liikmesriikide puhul olid Ühendkuningriigilt nõutav 29,8 miljonit eurot ning Itaalialt oodatav 27,3 miljoni eurot. Madalmaadelt nõutakse tagasi 14,6 miljonit eurot.
Liikmesriigid vastutavad enamiku ühise põllumajanduspoliitika raames tehtavate maksete haldamise eest, mis toimub eelkõige makseasutuste kaudu. Lisaks sellele vastutavad nad ka kontrollide korraldamise eest, näiteks põllumajandustootjate otsetoetuse taotluste kontrollimise eest. Komisjon korraldab igal aastal rohkem kui 100 auditit, mille käigus tehakse kindlaks, kas liikmesriikide korraldatavad kontrollid ning puuduste kõrvaldamise viisid vastavad nõuetele. Kui auditi tulemusel selgub, et liikmesriik ei ole võtnud piisavaid meetmeid, et tagada ELi vahendite nõuetekohane kasutamine, on komisjonil õigus asjaomased summad võlgnevustena tagasi nõuda.
Täiendavaid üksikasju eelarveaastate raamatupidamisarvestuse kontrollimise süsteemi toimimise kohta leiab dokumendist ja teabelehelt.
|
|
|
EL esitab piisava ja jätkusuutliku pensionisüsteemi kava
Pension on ELi elanikkonnast ligikaudu neljandiku jaoks peamine sissetulekuallikas. Euroopa elanikkond vananeb, sest elatakse kauem ja lapsi sünnib vähem kui varem. Juba järgmisest aastast hakkab ELi töötav elanikkond kahanema. Pensionide maksmine avaldab riikide eelarvetele aina suuremat survet, seda eriti rahandus- ja majanduskriisi tingimustes. Kui Euroopa ei suuda nüüd ja edaspidi tagada inimväärseid pensione, satuvad miljonid inimesed vanas eas vaesusesse.
Euroopa Komisjon avaldas olukorra parandamiseks valge raamatu piisavate, kindlate ja jätkusuutlike pensionide kohta. Dokumendis uuritakse, mida saavad EL ja liikmesriigid pensionisüsteeme ohustavate suurte probleemide lahendamiseks teha. Esitatakse rida algatusi, mis võimaldaksid töötamist jätkata kõigil, kes seda suudavad. Ühtlasi aitaks see saavutada parema tasakaalu tööaja ja pensionil veedetud aja vahel. Algatuste abil tagatakse, et teise riiki elama asunute pensioniõigused säilivad, aidatakse inimestel rohkem säästa ning tagatakse pensionilubaduste pidamine ja ootustele vastav pension.
Valget raamatut Brüsselis pressile tutvustades rõhutas ELi tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse volinik László Andor pensioniea tõstmise vajadust, ja nentis, et hiljutise Eurobaromeetri uuringu järgi jääksid paljud eurooplased õigete tingimuste puhul tööle edasi ka pärast pensioniikka jõudmist.
Aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta 2012 alguses avaldatud valge raamat on koostatud 2010. aasta juulis alanud ulatusliku konsultatsiooni tulemuste põhjal. See hõlmab erinevaid poliitikavaldkondi ja on täielikult kooskõlas komisjoni 2012. aasta iga-aastase majanduskasvu analüüsiga. Euroopa tasandi meetmetega toetatakse ja täiendatakse riiklikke pensionireforme.
Lisateave
Valge raamat pensionide kohta
Eurobaromeetri uuring aktiivsena vananemise kohta (inglise keeles)
Vt ka:
Videouudislõik: pensionierinevuste vähendamise kohta
Animatsioon pensionide kohta
Animatsioon „Milline riik maksab mulle vanaduspensioni?”
|
|
|
"Europe Direct" teabevõrgustiku projektikonkurss
Projektikonkurss, millega valitakse organisatsioonid, kellele makstakse tegevustoetust avalike teabekeskuste (ühisnimetusega "Europe Direct" teabevõrgustik) haldamiseks ajavahemikus 2013–2016, kuulutatakse välja 2012. a. esimesel poolaastal.
Võrgustiku Europe Direct teabekeskuseid haldavad avaliku projektikonkursi alusel valitud organisatsioonid ning neid juhendavad Euroopa Komisjoni esindused liikmesriikides. Haldavate organisatsioonide hulgas on nii riigi-, kohaliku omavalitsuse ja piirkondlikke asutusi kui ka MTÜ-sid ja kohalikke raamatukogusid.
2012. aastal korraldavad komisjoni esindused kõikides liikmesriikides projektikonkursi, millega valitakse organisatsioonid, kes hakkavad alates aastast 2013 haldama Europe Direct teabekeskuste nn kolmandat põlvkonda.
Teabekeskuste peamine eesmärk on hea seista selle eest, et kõikidel ELi kodanikel nii maa- kui ka linnapiirkondades oleks otstarbekalt paigutatud kesksuste kaudu lihtne juurdepääs ELi käsitlevale infole. Eelmisel projektikonkursil oli tegevustoetus 12 000 kuni 25 000 eurot.
Kuna tegevustoetuseid makstakse Euroopa Liidu eelarvest, ei saa väljamakseid teha enne, kui on vastu võetud asjaomane alusakt ning eelarvepädevad institutsioonid on eelarve kinnitanud. Käesolev teade kavandatava konkursi kohta on avaldatud enne konkursi algust ning sellest ei tulene Euroopa Komisjonile mingeid kohustusi.
|
|
|
Kui teil on ettepanekuid, kuidas meie uudiskirja paremaks muuta, siis palun saatke meile e-mail: comm-rep-tll@ec.europa.eu
|
|
