|
Sisukord:
|
EUROOPA KOMISJONI UUDISKIRI nr. 240/29.03.2012
|
|
|
Cecilia Malmström: Euroopa vastus küberkuritegevusele
Me ei saa lasta küberkurjategijatel häirida oma elu digitaalmaailmas. Loomisel on Euroopa küberkuritegevuse vastase võitluse keskus, mis võimaldab selle probleemiga tegeleda sobivaimal, st Euroopa tasandil, kirjutab ELi siseasjade volinik Cecilia Malmström.
Loe edasi
|
|
|
Juhan Lepassaar: Fiskaallepe – suur samm taastamaks finantsturgude usaldust euro vastu
Märtsi alguses allkirjastasid kahekümne viie Euroopa Liidu liikmesriigi valitsusjuhid leppe, millega võetakse kohustus hoida oma riigieelarve struktuurses tasakaalus.
Sisuliselt on fiskaallepe lubadus edaspidi mitte enam elada üle oma võimete. Samuti kohustus korrigeerida selle põhimõte alusel oma käitumist ka tagantjärgi ning võtta see aluseks nii riigi igapäevatoimetuste ajamisel kui ka uute poliitiliste algatuste ja reformide läbiviimisel. Reegleid on ennegi kehtestatud ja lubadusi varemgi jagatud, kuid kriisisurvele ja valimispopulismile ei ole need tõotused tihti vastu pidanud. Miks peaks uus lepe olema siduvam kui eelnevad vanded? Mis annab meile alust väita, et nüüd lubadustest kinni peetakse?
Loe edasi
|
|
|
Euroopa küberkuritegevuse vastase võitluse keskus hakkab võitlema küberkurjategijatega ja kaitsma tarbijaid
Hinnanguliselt langeb kogu maailmas küberkuritegevuse ohvriks miljon inimest päevas. Küberkuritegevuse kogutulu maailmas võib ulatuda 388 miljardi USA dollarini.
Kolmapäeval tegi Euroopa Komisjon ettepaneku asutada Euroopa küberkuritegevuse vastase võitluse keskus, et paremini kaitsta Euroopa kodanikke ja ettevõtjaid üha suureneva küberohu eest. Keskus luuakse Euroopa Politseiameti (Europoli) juurde ning selle asukohaks saab Haag (Hollandis).
Keskusest saab küberkuritegevusega võitlemise sõlmpunkt Euroopas ning selle töö on suunatud võitlusele organiseeritud kuritegelike rühmituste ebaseadusliku tegevuse vastu internetis. Eelkõige võideldakse kuritegevusest suurt tulu saavate rühmitustega, kes tegelevad näiteks internetipettusega, kasutades varastatud krediitkaardi- või pangaandmeid.
Samuti tegelevad eksperdid internetipangandust ja interneti teel broneerimist mõjutava küberkuritegevuse tõkestamisega, et suurendada tarbijate usaldust internetikaubanduse vastu. Keskus pöörab erilist tähelepanu suhtlusvõrgustike profiilide kaitsmisele küberkuritegevuse sisseimbumise eest ja aitab võidelda identiteedivargusega internetis. Samuti keskendutakse küberkuritegudele, mis tekitavad ohvritele suurt kahju (näiteks laste seksuaalne ärakasutamine võrgukeskkonnas), ning küberrünnetele, mis mõjutavad liidu elutähtsat infrastruktuuri ja infosüsteeme.
„Miljonid eurooplased kasutavad internetti pangatehingute tegemiseks, poodlemiseks, puhkuse planeerimiseks ning pere ja sõpradega suhtlemiseks suhtlusvõrgustikes. Sedamööda, kuidas meie argielus kasvab interneti osa, suureneb ka organiseeritud kuritegevus. Need kuriteod puudutavad meid kõiki,” ütles Euroopa Komisjoni siseasjade volinik Cecilia Malmström. „Me ei saa lasta küberkurjategijatel häirida oma elu digitaalmaailmas. Europoli koosseisus tegutsev küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskus aitab seda teha, saades koostöökeskuseks, mille ülesanne on kaitsta vaba, avatud ja turvalist internetti.”
2011. aastaks oli peaaegu kolmel neljandikul (73%) Euroopa majapidamistest kodus internetiühendus ja 2010. aastal kasutas üle kolmandiku (36%) Euroopa kodanikest internetipankade teenuseid. 80% Euroopa noortest külastas suhtlusvõrgustikke ja e-kaubanduse üleilmne aastakäive on umbes 8 triljonit USA dollarit.
Lisateave:
MEMO/12/221
Siseasjade voliniku Cecilia Malmströmi veebisait.
Siseasjade peadirektoraadi veebisait.
Pressiteate täistekst.
|
|
|
EL saavutas olulise kokkuleppe mobiilside rändlusteenuse piirhindade kehtestamiseks
Hea uudis kõikidele, keda on tabanud ebameeldivalt suur telefoniarve pärast mobiiltelefoni või tahvelarvuti kasutamist välismaal: Euroopa Parlament, nõukogu ja Euroopa Komisjon jõudsid täna esialgsele kokkuleppele ELi uute rändluseeskirjade suhtes, mille vastuvõtmiseks tegi komisjon ettepaneku eelmisel aastal. Eeskirjad aitavad leida struktureeritud ja jätkusuutliku lahenduse ELis reisimisega kaasnevate kõrgete mobiilsidetasude probleemile. Praeguse seisuga saaksid uued eeskirjad kehtima hakata 1. juulil 2012, tuues kaasa tihedama konkurentsi rändlusteenuste turul.
Seniks aga nähakse ette tarbijahindade piirangud, kaasa arvatud andmesiderändluse piirhinnad, mis toovad kaasa järkjärgulise hinnalanguse, kuni konkurents turul saab täielikult toimima hakata.
Alates 1. juulist 2014 saavad tarbijad sõlmida rändlusteenuse lepingu parimat hinda pakkuva mobiilsideoperaatoriga, säilitades samal ajal oma telefoninumbri ning lepingu põhiteenuseid pakkuva operaatoriga. Iga kord, kui tarbija ületab riigipiiri, lülitub tema telefon valitud rändlusteenusepakkuja võrku ilma, et tarbija peaks selleks eraldi midagi tegema. Samuti on tarbijal võimalik rändlusteenuse jaoks valida külastatava riigi kohalik mobiilsidevõrk.
Alates 1. juulist 2012 saavad virtuaalsed mobiilsideoperaatorid ja edasimüüjad, kel oma võrk puudub, automaatselt õiguse kasutada teiste operaatorite võrke reguleeritud hulgihinnaga, et pakkuda rändlusteenuseid oma klientidele (koos oma riigi teenustega). See suurendab operaatoritevahelist konkurentsi ning sunnib neid pakkuma tarbijatele taskukohasemaid hindu ja teenuseid.
Seega on 1. juulist 2012 kehtima hakkav rändlusteenuste hinnalagi 29 senti/minut helistamise eest, 8 senti/minut kõne vastu võtmise eest, 9 senti tekstisõnumi saatmise eest ning 70 senti/megabait interneti kasutamise või andmete alla laadimise eest (tasu arvutatakse kilobaidi kaupa).
Järgmise kahe aasta jooksul alaneb piirhind järkjärgult veelgi, nii et 1. juuliks 2014 ei maksa tarbijad rohkem kui 19 senti/minut helistamise eest, 5 senti/minut kõne vastu võtmise eest, 6 senti tekstisõnumi saatmise eest ning 20 senti/megabait interneti kasutamise või andmete alla laadimise eest (tasu arvutatakse kilobaidi kaupa).
Liigsuurte mobiiliarvete vältimiseks saavad alates 1. juulist 2012 ka väljaspool ELi reisijad hoiatussõnumi, kui tasu nende telefoni või nutiseadmega alla laaditud andmemahu eest läheneb 50 eurole või nende valitud piirhinnale. Siiani kehtis hoiatamiskohustus ainult ELi riikides reisimisel.
Lisateave:
MEMO/11/485
Euroopa Komisjoni rändlusveeb
Digitaalarengu tegevuskava veebileht
Neelie Kroes'i veebileht
Neelie Kroes Twitter'is
Pressiteate täistekst.
|
|
|
Surmaga lõppevate liiklusõnnetuste arv kasvas Eestis 2011. aastal ligi kolmandiku võrra
Euroopa Komisjoni täna avaldatud andmete kohaselt kasvas liiklussurmade arv Eestis eelmisel aastal 29% võrra ehk 58-lt 75-le miljoni elaniku kohta. Ka kogu ELi lõikes on olukord murettekitav: liiklussurmade arvu vähenemine aeglustus ELis eelmisel aastal märkimisväärselt (-2%), võrreldes märksa järsema vähenemisega viimasel kümnendil (keskmiselt -6%).
Kuigi viimase kümnendi jooksul kokku on liiklussurmade arv Eestis oluliselt vähenenud – 2001. aasta 146-lt 2010. aasta 58-le (miljoni elaniku kohta) ehk kokku 61%, on viimase aasta jooksul olukord järsult halvenenud. Ka teistes ELi liikmesriikides, nagu Saksamaa ja Rootsi, kus liiklusohutusalased näitajad on seni olnud head, on liiklussurmade arv märgatavalt suurenenud. Endiselt on probleeme mootorratturitega, kellega seotud liiklussurmade arv ei ole rohkem kui kümnendi jooksul vähenenud.
ELi transpordivolinik Siim Kallas: „Sellised tulemused sunnivad tegutsema. Liiklussurmade arvu vähenemine on aeglustunud viimase kümnendi madalaima tasemeni. Ikka veel saab Euroopa teedel iga päev surma 85 inimest. See on vastuvõetamatu. Peame mitmekordistama jõupingutusi ELi ja liikmesriikide tasandil, et saavutada eesmärk vähendada liiklussurmade arvu 2020. aastaks poole võrra. Saadan kõigi liikmesriikide asjaomastele ministritele kirja, et paluda teavet 2012. aasta riiklike liiklusohutusalaste järelevalvekavade kohta. Tahan olla kindel, et isegi praegusel majanduslikult raskel ajal ei vähendata jõupingutusi liiklusohutuse edendamiseks. ELi tasandil kavatseme 2012. aastal keskenduda mootorratturite surmaga lõppevate liiklusõnnetuste vältimisele, et muuta senist suundumust ja tagada liiklussurmade vähenemine.
ELi liiklusohutuse tegevuskava (2001–2020) raames on viimasel kümnendil saavutatud suurt edu. Liiklussurmade arv vähenes peaaegu 45% ja päästa suudeti rohkem kui 125 000 inimelu.
Liiklussurmade arv vähenes ELis keskmiselt 6% aastas. Mõnel aastal vähenes surmaga lõppenud õnnetuste arv isegi 11% (2010. aastal). Eesti keskmine oli 10% aastas.
Lisateave:
MEMO/11/483
Pressiteate täistekst.
|
|
|
Väikeettevõtted muutuvad järjest keskkonnasõbralikumaks
Eurobaromeeter avaldas sel nädalal uuringu „VKEd, ressursside tõhus kasutamine ja „rohelised” turud”, mille kohaselt on 37% Euroopa Liidu väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKEd) loonud vähemalt ühe täis- või osalise tööajaga keskkonnasõbraliku töökoha. VKEdes luuakse palju rohkem keskkonnasõbralikke töökohti kui suurtes ettevõtetes. 2012. aastal oli üks kaheksast VKEdes loodud töökohast keskkonnasõbralik, s.o ligikaudu 13% VKEdes loodud töökohtade koguarvust. Suurtes ettevõtetes oli see näitaja aga ainult üks 33st, mis vastab 3%-le suurte ettevõtete töökohtade koguarvust. Hinnangute kohaselt hakkab VKEde keskkonnasõbralike töökohtade arv kasvama ning jõuab järgmise kahe aasta jooksult 35%-ni.
Eurobaromeetri uuringust ilmneb ka, et VKEdel on kasutamata potentsiaali avamiseks muidki võimalusi. Näiteks keskkonnasõbralike toodete ja teenuste ühtse turu pakutavaid võimalusi kasutab alla veerandi väikeettevõtetest. Üheks takistuseks peetakse bürokraatiat: 20% VKEdest märgib, et keskkonnasõbralikke investeeringuid oleks lihtsam teha, kui piiriülesed haldus- ja õigusmenetlused ei oleks nii keerukad.
Keskkonnasõbralikus tööstuses tegutsevad VKEd on jõudnud uude arengujärku. Viiest keskkonnasõbralikke tooteid müüvast või teenuseid osutavast VKEst kolm (s.o 61%) on olnud „rohelistel” turgudel aktiivsed üle kolme aasta. Ameerika Ühendriikides on vastav näitaja 52%. Keskkonnasõbralikud tooted, mida Euroopa VKEd kõige sagedamini müüvad, on toit ja joogid (25%) ning elektroonika ja masinad või seadmed (23%).
Euroopa Komisjoni tööstuse ja ettevõtluse eest vastutav asepresident Antonio Tajani ütles uuringutulemusi avalikustades: „Mul on hea meel tõdeda, et VKEd on valmis realiseerima seni kasutamata potentsiaali, sest selle tulemusena muutuvad nad innovatiivsemaks ja konkurentsivõimelisemaks ning luuakse uusi töökohti. Vaja on siiski veel palju tööd teha. Ainult väga väike osa Euroopa VKEdest laiendab ökoettevõtlust välismaistele turgudele. Võttes arvesse, et EL moodustab ühe kolmandiku keskkonnasõbraliku tööstuse ülemaailmsest turust, on VKEdel kasutamata veel suur osa kasvuvõimalustest.”
Lisateave:
MEMO/12/218
VKEsid, ressursside tõhusat kasutamist ja „rohelisi” turge käsitleva Eurobaromeetri uuringu täielik aruanne
Pressiteate täistekst.
|
|
|
Sel nädalal autasustati Brüsselis Euroopa noori tõlkijaid
Esmaspäeval anti Brüsselis kätte auhinnad Euroopa Komisjoni tõlkevõistluse Juvenes Translatores võitjatele. Eestist sõitis sel aastal auhinda vastu võtma Johanna Maarja Tiik Tartust, Miina Härma Gümnaasiumist. 27 liikmesriigi noori tõlkijaid tunnustas hariduse, mitmekeelsuse ja kultuuri volinik Androulla Vassiliou.
„Tahaksin südamest õnnitleda kõiki võitjaid. Olla oma riigi parim noor tõlkija on saavutus omaette. Keeleoskus avab elus palju uksi ning ma olen kindel, et nende noorte inimeste anded toovad neile tulevikus tohutult palju kasu,“ ütles volinik Vassiliou.
Volinik tänas ka võitjate õpetajaid ja vanemaid nende imetlusväärse panuse ja abi eest.
Eesti selleaastane võitja Johanna Maarja Tiik on oma head keeleoskust juba kenasti kasutama asunud. 2009. aastal osales ta emakeeleolümpiaadil ning on teinud kaastööd ajalehele Roheline Värav. Kuigi Johanna õpib ka vene ja prantsuse keelt, tõi võidu seekord tõlketöö inglise keelest eesti keelde. Inglise keelt õpetab Johannale õpetaja Lehti Kalme.
Võistlusel tõlkis iga noor tõlkja üheleheküljelise teksti ühest ELi 23 ametlikust keelest teise, seega oli võimalikke keelekombinatsioone kokku 506. Kuigi paljud valisid lähtekeeleks inglise keele, oli valitud keelepaare üle Euroopa kokku 148 – suurim arv alates esimese võistluse korraldamisest.
Selle aasta tekstide teemaks oli vabatahtlik tegevus ning see inspireeris paljusid võistlejaid ka ise vabatahtlikuks hakkama.
Euroopa Komisjon korraldab tõlkevõistlust „Juvenes Translatores” (ladina keeles – noored tõlkijad) igal aastal. Sellest saavad osa võtta 17-aastased keskkooliõpilased ja võistlus toimub valitud koolides üle kogu Euroopa ühel ja samal ajal. Tõlketekstid valmistavad ette ja neid hindavad Euroopa Komisjoni tõlkijad. Varem on tõlkevõistluse kolmel korral võitnud Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja ühel korral Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilane.
Lisateave:
Võistluse veebileht
Facebook
Twitter: @translatores
Euroopa Komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraat
Androulla Vassiliou's website
Pressiteate täistekst.
|
|
|
Kui teil on ettepanekuid, kuidas meie uudiskirja paremaks muuta, siis palun saatke meile e-mail: comm-rep-tll@ec.europa.eu
|
|
