|
Sisukord:
|
EUROOPA KOMISJONI UUDISKIRI nr. 237/08.03.2012
|
|
|
Viviane Reding ja Olli Rehn: Naiste andeid ei tohi raisata
Viimaste kümnendite jooksul on naiste osakaal tööjõu hulgas märkimisväärselt kasvanud. Naiste tööhõive on kasvanud 1997. aasta 55%-lt praeguse 62%-ni. Ka hariduses on edusammud tähelepanuväärsed: 60% ülikooli lõpetanutest on naised. Häid tulemusi on aidanud saavutada ELi õigusaktid ja rahaline tugi.
Edust hoolimata torkab endiselt silma üks oluline puudujääk: ettevõtete juhtkonnas on naisi väga vähe. Paljud kõrgelt kvalifitseeritud naised ei suuda kõigest hoolimata läbi murda klaaslaest, mis takistab neid karjääriredeli kõrgematele pulkadele tõusmast. Statistika on ühemõtteliselt hale: Euroopa juhtivates ettevõtetes on seitsme juhtkonnaliikme kohta ainult üks naine (13,7%) ning vaid üks kolmekümnest juhatuse esimehest on naine (3,2%).
Viimastel aastatel on toimunud väike edasiminek. Naiste osakaal Euroopa ärijuhtide hulgas on vahemikus oktoober 2010 kuni jaanuar 2012 tõusnud 1,9% võrra, samal ajal kui kogu viimase kümnendi püsis kasv kõigest 0,6% juures aastas. Oluline on seejuures silmas pidada, et ligikaudu poole täheldatud kasvuhüppest andis Prantsusmaa, kus 2011. aastal kehtestati kohustuslikud kvoodid naiste arvule ettevõtete juhtkonnas. Üldiselt on muutused siiski visad tulema. Kui liigume edasi sama kiiresti, kui viimastel aastatel, kulub veel 40 aastat selleks, et ärijuhtide hulgas oleks naisi sama palju kui mehi. Naiste osakaal suurettevõtete juhatuse esimeeste hulgas on isegi langenud: kui 2010. aastal oli see 3,4%, siis 2012. aasta jaanuaris vaid 3,2%.
Eestis on olukord isegi halvem: vaid 6,7% juhtkonnaliikmetest on naised.
Praegustes rasketes majandusoludes, kus ühelt poolt surub peale elanikkonna vananemine ja teiselt poolt oskustöötajate puudus, on tähtsam kui kunagi varem väärtustada kõikide inimeste oskusi. Toome välja neli peamist põhjust, miks on vaja lõpuks ometi purustada klaaslagi ja aidata naistel läbi murda ettevõtete tippjuhtide hulka.
Esiteks, majanduslikud põhjused. Naiste suurem osalemine tööturul on oluliseks teguriks Euroopa konkurentsivõime tugevdamisel. Töötavate naiste arvu suurendamine aitab saavutada ka ELi eesmärki tõsta täiskasvanute tööhõivemäär 75%-ni. Püramiidi ehitamiseks peab selle vundament olema tugev. Valitsuste kohustus on parandada ja hõlbustada töö- ja eraelu ühitamist, et inimestel oleks võimalik perekonna kõrvalt töötada.
Teiseks, ärilised kaalutlused. Järjest enamad uuringud näitavad, et mida rohkem on ettevõtte tippjuhtide hulgas naisi, seda paremad on selle majandustulemused. McKinsey koostatud aruandest selgub, et firmades, mille juhtide hulgas on naisi ja mehi võrdselt, on tegevuskasum 56% suurem kui ainult meeste juhitud ettevõtetes. Ernst & Young uurisid 290 suurimat börsil noteeritud ettevõtet. Nad leidsid, et vähemalt ühe naisjuhiga firmade kasum oli märgatavalt suurem kui nendel firmadel, kelle juhtide hulgas polnud ühtegi naist.
Kolmandaks on mitu ELi liikmesriiki kehtestanud kohustuslikud kvoodid naiste osakaalule ettevõtete juhtkonnas. Esirinnas on siin Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Holland ja Hispaania. Taani, Soome, Kreeka, Austria ja Sloveenia on vastu võtnud eeskirjad soolise võrdõiguslikkuse kohta riigiasutuste juhtkonnas. Kvootidega seotud reeglid on esialgu harjumatud ning võivad põhjustada probleeme ettevõtetele, kes tegutsevad korraga mitmes ELi riigis. Näiteks võib ettevõte olla kohustatud täitma korraga mitme eri riigi kvoodiseaduseid, et saada õigust osaleda riigihankekonkursil.
Neljandaks on eurooplased soolise võrdõiguslikkuse poolt. Viimase üleeuroopalise arvamusküsitluse kohaselt arvas 88% ELi elanikest, et võrdse pädevuse korral peaks ettevõtete tippjuhtide hulgas olema naisi ja mehi võrdselt. Ka Eesti näitaja on täpselt sama.
Kogu Euroopas on inimesed poliitikutest ja ärijuhtidest kuni akadeemikuteni aru saanud, et naised on tõsiseltvõetavad äripartnerid. See on suur samm edasi.
Kuidas edasi? Aasta tagasi kutsusid Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament ja mitme liikmesriigi ministrid börsil noteeritud ELi ettevõtteid vabatahtlikult suurendama naiste osakaalu oma ettevõtetes. Tegevjuhtidel paluti ühineda vastavasisulise algatusega, et viia naisjuhtide osatähtsus suurfirmade juhatuses 30%ni aastaks 2015 ja 40%ni aastaks 2020. Praeguseks on algatusega ühinenud vaid 24 ettevõtet.
Seepärast on Euroopa Komisjon algatanud avaliku arutelu, et kindlaks teha võimalikud sammud ELi tasemel, mille abil parandada soolise võrdõiguslikkuse olukorda Euroopa suurfirmade juhtkondades. Kas peaksime endiselt lootma isereguleerumisele? Või kehtestama kohustuslikud kvoodid nagu mitmes ELi riigis juba tehtud on? Või vajaksime kooskõlastatud või koguni ühtlustatud tegevust ELi tasandil? Kas kvoodid tuleks kehtestada kõikide ettevõtete suhtes võiks peaks alustama suurfirmadest?
Kui soovime päästa Euroopa majandust, on naiste suurettevõtete juhatusse pääsemist takistava klaaslae purustamine meie ühine ülesanne. Me ei saa enam endale lubada naiste annete raiskamist. Järjepideva võimetuse eest julgustada ja innustada naisi oma potentsiaali täielikult ära kasutama oleme juba maksnud kõrget hinda. Praegusel raskel ajal on mängus liiga palju, et samamoodi jätkata. Tegutseda tuleb kohe.
|
|
|
Komisjon kaalub võimalusi naiste osakaalu suurendamiseks ettevõtete juhatustes
Hiljutisest aruandest nähtub, et naiste arv Euroopa ettevõtete juhatuses ei ole märkimisväärselt suurenenud hoolimata sellest, et Euroopa Liidu õigusküsimuste volinik Viviane Reding esitas aasta tagasi üleskutse sellesisuliste tõsiseltvõetavate iseregulatsioonimeetmete võtmiseks (vt MEMO/11/124). Euroopa tippfirmade seitsmest juhatuse liikmest vaid üks on naine (13,7%). Tegemist on siiski mõningase edasiminekuga võrreldes 2010. aastaga: siis oli see näitaja 11,8%. Sellise tempo juures kuluks aga märkimisväärse muutuse (naiste osakaal vähemalt 40%) saavutamiseks üle 40 aasta.
Eri uuringud on näidanud, et sooline tasakaal juhtivatel ametikohtadel aitab suurendada ettevõtete rentaablust, konkurentsivõimet ja kasumit. McKinsey koostatud aruandest selgub, et firmades, mille juhtide hulgas on naisi ja mehi võrdselt, on tegevuskasum 56% suurem kui ainult meeste juhitud ettevõtetes. Ernst & Young uurisid 290 suurimat börsil noteeritud ettevõtet. Nad leidsid, et vähemalt ühe naisjuhiga firmade kasum oli märgatavalt suurem kui nendel firmadel, kelle juhtide hulgas polnud ühtegi naist.
Inimesed Euroopas on üksmeelel, et selline olukord ei saa kesta. Eurobaromeetri uuringu kohaselt (vt lisa) usub 88% eestlastest ja ka eurooplastest tervikuna, et võrdse pädevuse korral peaksid naised olema ettevõtete tippametikohtadel ka võrdselt esindatud. Seejuures usub 71% eestlastest ja 76% eurooplastest, et naistel on vajalikud oskused olemas. 79% eestlastest ja 75% eurooplastest pooldab juhatuste soolist tasakaalu käsitlevate õigusaktide vastuvõtmist: suhteline enamus (37% Eestis, 49% Euroopas tervikuna) aga leiab, et rahaline trahv oleks asjakohaseim viis selliste õigusaktide jõustamiseks (vt lisa).
Selleks et teha kindlaks, millised oleksid asjakohased meetmed soolise tasakaalu saavutamiseks börsil noteeritud Euroopa äriühingute juhatustes, käivitas komisjon avaliku arutelu. Komisjon soovib koguda arvamusi selle kohta, kuidas peaks tegutsema ELi tasandil, et lahendada soolist tasakaalustamatust äriühingute juhatuses. Seisukohti oodatakse ka seadusandlike meetmete kohta. Avalik arutelu kestab 28. maini 2012. Vastukaja põhjal otsustab komisjon, milliseid meetmeid jooksval aastal võtta.
Aruanne soolise tasakaalu kohta äriühingute juhatustes nägi päevavalgust aasta pärast seda, kui ELi õigusküsimuste volinik Viviane Reding seadis börsil noteeritud äriühingute ette ülesande suurendada vabatahtlikult naiste arvu oma juhatustes ning allkirjastada lubadus suurendada naiste osalust ettevõtete juhatuses. Sellele lubadusele alla kirjutades võtavad ettevõtjad endale kohustuse suurendada naiste esindatust oma juhatustes 2015. aastaks 30%-ni ja 2020. aastaks 40%-ni. Kuid viimase 12 kuu jooksul on sellele lubadusele Euroopas alla kirjutanud vaid 24 ettevõtjat.
Lisateave
- Pressimaterjalid - Naised juhatuses
- Avalik arutelu: sooline tasakaalustamatus ELi ettevõtete juhatustes
- Euroopa Komisjoni andmebaas naiste ja meeste osalemise kohta otsuste tegemises on leiate siit.
|
|
|
Võrdse palga päev: Eesti palgalõhe on endiselt Euroopa suurim
Vastavalt värsketele andmetele, mille Euroopa Komisjon Euroopa võrdse palga päeval avaldas, teenivad Eestis naised ikka veel üle 27% vähem kui mehed. ELi keskmine on 16,4.
Sel aastal tähistatakse võrdse palga päeva Euroopa tasandil teist korda pärast seda, kui Euroopa Komisjon selle traditsiooni 5. märtsil 2011 käivitas (vt IP/11/255). Kogu ELi hõlmava ürituse kuupäev märgib ajavahemikku, kui kaua tuleks naistel töötada lisaks eelmisele aastale, et saavutada sama töötasu, mille mehed teenisid välja juba eelmise aasta lõpuks.
Käesoleval aastal on võrdse palga päev suunatud eelkõige tööandjatele.
„Euroopa võrdse palga päev tuletab meile meelde päevi ja tunde, mil naised on töötanud alates 1. jaanuarist nö tasuta. Põhimõte „võrdne palk võrdse töö eest” on sätestatud ELi aluslepingutes alates 1957. aastast. On ülim aeg see kõikjal kasutusele võtta,” ütles Euroopa Komisjoni asepresident ja ELi õigusküsimuste volinik Viviane Reding.
Sooline palgaerinevus – naiste ja meeste brutotunnipalga keskmine erinevus majanduses tervikuna – püsib suur, ehkki liikmesriikide ja majandussektorite vahel on selles suuri erinevusi. Uusimate andmete kohaselt oli 2010. aastal Euroopa Liidu keskmine sooline palgaerinevus 16,4 %. See näitab nappi paranemist: hiljuti oli see 17% või veelgi kõrgem. Erinevus kõigub riigiti: kui Eesti palgalõhe on ELi suurimana üle 27%, siis Poolas on see vaid 2%.
See peegeldab töö- ja eraelu tasakaalustamise probleemi: paljud naised võtavad vanemapuhkust ja töötavad osalise tööajaga. Hoolimata mõningasest muutusest paremuse poole on liikmesriike, kus sooline palgaerinevus hoopis suureneb: nii on see Bulgaarias, Prantsusmaal, Lätis, Ungaris, Portugalis ja Rumeenias.
Palgaerinevuse kaotamiseks soovitab komisjon muu hulgas tööandjatele selgitada soolise võrdõiguslikkuse majanduslikku põhjendatust ning kollektiivlepingute olulist rolli palgaerinevuste kaotamisel.
Tänu palgavõrdsust käsitlevatele ELi ja liikmesriikide õigusaktidele on otsese diskrimineerimise – täpselt sama tööd tegevate naiste ja meeste palgaerinevuste – juhtude arv vähenenud. Kuid sooline palgaerinevus on palju sügavamalt juurdunud probleem, peegeldades ebavõrdsust tööturul üldiselt.
Lisateave
- Euroopa Komisjon – Soolised palgaerinevused.
- Õigusküsimuste peadirektoraadi uudisnurk.
- Euroopa Komisjoni asepresidendi ja ELi õigusküsimuste voliniku Viviane Redingi veebisait.
|
|
|
Euroopa Komisjon soovib täiustada ühiseid arvestuseeskirju kasvuhoonegaaside heite kohta metsanduses ja põllumajanduses
Kasvuhoonegaaside heite arvestust käsitleva uue ettepaneku vastuvõtmine tähendab komisjoni jaoks edasiminekut selles suunas, et kaasata metsandusest ja põllumajandusest pärit kasvuhoonegaaside heide ELi kliimapoliitikasse.
Kavandatud ettepanekuga kehtestatakse kasvuhoonegaaside heite ja sidumise arvestuseeskirjad metsandus- ja põllumajandussektoris, mis on viimased suured sektorid, kus puudusid vastavad ELi ühiseeskirjad.
Metsad ja põllumaad katavad rohkem kui kolm neljandikku ELi territooriumist. Neis hoitakse looduslikult suuri süsinikuvarusid ja kogutakse atmosfäärist CO2, mistõttu neil on oluline osa kliimapoliitikas. Selliselt seotud süsiniku suurendamine vaid 0,1 protsendipunkti võrra, näiteks metsa ja rohumaa tõhusama majandamise teel, seoks atmosfäärist 100 miljoni auto tekitatud aastase heitkoguse.
Seni ei ole veel tunnustatud, või on vaid osaliselt tunnustatud põllumeeste ja metsaomanike jõupingutusi ja heade tavade kasutamist, mille eesmärk on tagada süsiniku talletamine metsades ja mullas. Selle põhjuseks on olnud metsades ja mullas seotud süsinikku käsitlevate andmete kogumisega kaasnevad probleemid ja ühiseeskirjade puudumine selle kohta, kuidas heidet ja sidumist arvestada. Pärast 2011. aasta detsembris ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsil vastu võetud otsust seoses läbivaadatud arvestuseeskirjadega mulla ja metsade kohta, on EL otsustanud selle lünga oma kliimapoliitikas ühiste arvestuseeskirjadega täita. See loob uusi võimalusi, et hüvitada näiteks põllumajandustootjatele nende panus võitluses kliimamuutuste vastu ühise põllumajanduspoliitika raames.
Kavandatud otsus ühtlustatud arvestuseeskirjade kohta seoses kasvuhoonegaaside heite ja sidumisega metsades ja mullas esitatakse tavamenetluse kohaselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Ettepanekuga kaasneb ka liikmesriikidele kohustus võtta vastu tegevuskava, kuidas suurendada kogu ELis süsiniku sidumist metsades ja mullas ning vähendada sealset kasvuhoonegaaside heidet. Ettepanek ei sisalda kohustust seada nende sektorite puhul riiklikke heitkoguste vähendamise eesmärke. Selline kohustus võib järgneda hiljem, kui arvestuseeskirjad on osutunud tõhusaks.
Lisateave:
ÜRO kliimamuutuste alased läbirääkimised.
Metsad ja kliimamuutused leiate siit.
|
|
|
Keskkonnaalaste õigusaktide tõhusama rakendamisega vähendatakse kulusid ja parandatakse keskkonna olukorda
Keskkonnaalaste õigusaktide rakendamata jätmine läheb ELi majandusele tervishoiukulude ja otseste keskkonnakulude näol igal aastal eeldatavalt maksma ligikaudu 50 miljardit eurot. Selle näitaja vähendamiseks ning inimestele ja ettevõtjatele parema keskkonna tagamiseks andis komisjon välja teatise ELi keskkonnaõiguse parema rakendamise kohta.
Teatises rõhutatakse keskkonnaõiguse positiivset mõju ning tõendatakse, et keskkonnakahjude vältimine maksab oluliselt vähem kui pikaajalised parandusmeetmed. Keskkonnaalastest õigusaktidest võidavad ka ettevõtjad: tänu jäätmeid käsitlevate õigusaktide täielikule rakendamisele loodaks näiteks 400 000 uut töökohta ja sellega seotud netokulud oleksid 72 miljardi euro võrra väiksemad kui õigusaktide rakendamata jätmise korral.
Teatisega püütakse edendada valitsuste ja kõikide sidusrühmade vahelist dialoogi teemal, kuidas teha paremini koostööd ELi õiguse paremaks rakendamiseks. Samuti peab keskkonnaalaste eesmärkide täitmine saama kõikide ühiseks südameasjaks. Teatises on täpsemalt välja toodud meetmed, mille abil oleks liikmesriikidel võimalik kehtestada teabe süstemaatilise kogumise ja jagamise kord, sealhulgas meetmed, kuidas õhutada liikmesriike keskkonnaküsimustele kiiremini reageerima.
Õigusaktide korralik rakendamine tähendab ka tulemuslikku tegutsemist tegelike või võimalikele keskkonnaprobleemide korral. Õigusaktide paremaks rakendamiseks antud soovitused hõlmavad paremat kontrolli ja järelevalvet, liikmesriikide kodanike kaebuste käsitlemise kriteeriume, rohkem võimalusi saada õigusabi keskkonnaküsimustes ning Euroopa keskkonnaspetsialistide võrgustike toetamist. Probleemsetel juhtudel peaksid eeskirjade rakendamise eest vastutajad võtma selge kohustuse parandada olukorda konkreetse tähtaja jooksul ja avalikult hinnatava tulemuslikkusega.
Teatis adresseeritakse Euroopa Parlamendile, liikmesriikidele ja nende kodanikele ning kõikidele õigusaktide rakendamise ja jõustamisega seotud isikutele. ELi institutsioonide vaheliste arutelude tulemuste põhjal valmistatakse ette seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm.
Lisateave:
Teatis Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse rakendamise kohta
Vt ka:
2008. aasta teatis Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse rakendamise kohta leiate siit.
|
|
|
Euroopa Komisjon soovib suurendada väärtpaberiarvelduse turvalisust ja tõhusust Euroopas
Osana käimasolevast kavast luua usaldusväärsem finantssüsteem tegi Euroopa Komisjon ettepaneku luua Euroopa ühtne õigusraamistik väärtpaberiarvelduse eest vastutavate asutuste ehk väärtpaberite keskdepositooriumide jaoks. Ettepaneku tulemusena peaks paranema Euroopa väärtpaberiarvelduse turvalisus ja tõhusus. Samuti püütakse sellega vähendada väärtpaberiarvelduseks kuluvat aega ning arvelduste ebaõnnestumisi.
Siseturu ja teenuste voliniku Michel Barnier sõnul on Euroopa Liidus viimase kahe aasta jooksul väärtpaberite keskdepositooriumid tehinguid teinud rohkem kui kvadriljoni euro väärtuses. Ettepanekuga kehtestatakse kooskõlas meie rahvusvaheliste partneritega ühtsed standardid väärtpaberiarveldusele ja väärtpaberite keskdepositooriumidele kogu ELis, et tagada liikmesriikide väärtpaberite keskdepositooriumide osutatavate teenuste jaoks tõeliselt ühtne turg.
Ettepanekuga ühtlustatakse arveldusperioodi ja väärtpaberibörsil või muudel reguleeritud turgudel kaubeldavate väärtpaberite puhul saab selleks kuni kaks päeva pärast kauplemispäeva (praegu on vaja enamiku tehingute puhul Euroopas kaks kuni kolm päeva). Turuosaliste suhtes, kes ei loovuta oma väärtpabereid kokkulepitud arvelduspäeval, kohaldatakse karistusi ning nad peavad ostma vajalikud väärpaberid turult ja loovutama need oma vastaspooltele. Emitentidelt ja investoritelt nõutakse põhimõtteliselt kõigi väärtpaberite puhul elektroonilist säilitamist ning nende väärtpaberite registreerimist väärtpaberite keskdepositooriumides juhul, kui nendega kaubeldakse väärtpaberibörsidel või muudel reguleeritud turgudel.
Väärtpaberite keskdepositooriumidel tuleb järgida rangeid organisatsioonilisi, äritegevuse ja usaldatavusnõudeid, et tagada oma elujõulisus ja kasutajate kaitse. Samuti peavad nad taotlema tegevusluba oma riiklikelt pädevatelt asutustelt ja nimetatud asutused teostavad nende üle järelevalvet. Tegevusloa saanud väärpaberite keskdepositooriumidele antakse „pass”, et nad saaksid osutada oma teenuseid ka teistes liikmesriikides. Kasutajad saavad Euroopas valida kõigi 30 väärtpaberite keskdepositooriumi vahel.
Ettepanek esitatakse aruteluks ja vastuvõtmiseks Euroopa Parlamendile ja nõukogule (liikmesriikidele).
Lisateave: http://bit.ly/yeU6KM
Vt ka: MEMO/12/163
|
|
|
2011. aasta Euroopa mobiilsusnädala auhinna saab Bologna
Itaalia linn Bologna on võitnud 2011. aasta Euroopa mobiilsusnädala auhinna. Mobiilsusekspertide sõltumatu töörühma hinnangul tegi Bologna 2011. aasta Euroopa mobiilsusnädala jooksul kõige rohkem selleks, et toetada keskkonnasõbralikke alternatiive autodele ning kaasata inimesi säästva linnakeskkonna edendamisse. Bolognale järgnesid Larnaca linn Küprosel ja Horvaatia pealinn Zagreb. Võitjale andsid Brüsseli muusikariistade muuseumis 5. märtsil 2012 toimunud tseremoonial auhinna üle keskkonnavolinik Janez Potočnik ning Euroopa Komisjoni asepresident transpordivolinik Siim Kallas.
Siim Kallas: „2011. aastal avaldatud transpordipoliitika valge raamatu eesmärgiks on muuta meie linnad puhtamaks ja turvalisemaks ning selles rõhutatakse linnalise liikumiskeskkonna arendamise vajadust. Võitnud linnadel on siin palju pakkuda. Alternatiivsete liikumisvõimaluste vallas kogemusi vahetades saavad Euroopa linnad rakendada atraktiivsemaid ja kindlamaid valikuid, parandades niimoodi meie elukvaliteeti.”
2011. aasta mobiilsusnädala teema oli „Alternatiivsed liikumisvõimalused“ ning selle eesmärgiks keskkonnasõbralike, kütusesäästlike ning inimjõul liikuvate transpordiliikide edendamisega toetada üleminekut ressursitõhusale transpordisüsteemile. Liigne autode kasutamine kahjustab meie linnade elukvaliteeti, tekitades müra, õhusaastet ja liiklusummikuid. Kuna sellised ressursid nagu energia, maa, vesi ja tooraine on kahanemas, hakatakse üha paremini mõistma, et vajatakse alternatiivseid transpordiliike, mis tekitavad vähem saastet, kulutavad vähem ressursse ja aitavad piirata kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Keskendudes sõiduautodele alternatiivide otsimisele, innustas 2011. aasta Euroopa mobiilsusnädal linnaelanikke kasutama autode asemel vähese CO2-heitega transpordiliike.
Bologna võitis Euroopa mobiilsusnädala žürii südamed sellega, et korraldas autovaba päeva asemel terve autovaba nädalavahetuse. Võetud püsimeetmed hõlmasid elektriautode laadimisjaamade ehitamist ning kava laiendada linna jalgrattateede võrgustikku 130 kilomeetrini. Linnavalitsus kutsus elanikke üles mobiilsusnädala jooksul avaldama arvamust rattateede plaani kohta. Samuti lõi Bologna linnasüdames mobiilsusnädalaks suure autovaba tsooni. Jalakäijate ala avati tänavakunstnikele, kauplejatele ja spordiühingutele ning kuna algatus tõmbas ligi üle 60 000 külastaja, on linnavalitsus otsustanud seda edaspidigi korrata. Linn korraldas ka arvukaid rattasõite, rattaparandustöötube, mänge, jalutuskäike ning elektriautode näitusi. Politseinikud osalesid teabeüritustel, jagades peredele nõuandeid ja selgitusi turvaliseks rattasõiduks, ning avati teabepunkt, kust elanikud said teavet
jalgratturitele pakutavate uute teenuste kohta.
Lisateave
http://www.mobilityweek.eu
|
|
|
Konverents väikerahvaste keelte riskidest ja võimalustest
16.–17. märtsini toimub Eesti Rahvusraamatukogus konverents „Väikerahvaste keelte riskid ja võimalused“.
Rahvusvaheline konverents tegeleb väikerahvaste keelte ellujäämisstrateegiatega ja püüab leida seoseid keele kaotamisega seotud kartuste ja tänapäeva ühiskonna erinevate kultuurinähtuste vahel.
Konverentsile lisab aktuaalsust asjaolu, et need probleemid, mille üle tunnevad muret praegu väikerahvad, võivad mõne aastakümne pärast osutuda aktuaalseks ka arvult palju suurematele rahvastele ja nende keeltele. Konverents ei keskendu siiski ainult keelele, vaid püüab teemale läheneda laiemast vaatenurgast.
Konverentsi raames toimub mitmeid keeleteemalisi üritusi. 14. märtsil kell 17.00 avatakse Ungari Instituudis ka Eestis tuntud keeleteadlase János Pusztay haikudele loodud graafikanäitus. Draamateatri sarjas "Esimene lugemine" saab 17. märtsi õhtul kuulda katkendeid Miklós Hubay näitemängust „Tummus“. 21. märtsi Fenno-Ugria Hõimuklubis arutlevad Tallinna ja Tartu ülikoolide soome-ugri doktorandid mari, ersa ja udmurdi keelte püsimajäämise ja elustamisvõimaluste üle. Konverentsiga seoses on koostamisel ka luulekogu emakeelest kirjutatud luuletustest, mis ilmub märtsikuu jooksul.
Konverentsi korraldavad Ungari Instituut, Eesti Haridus- ja Teadusministeerium, MTÜ Fenno-Ugria Asutus ja Euroopa Komisjoni Esindus Eestis ning seda toetavad mitmed Eestis tegutsevad kultuuriinsituudid ja välissaatkonnad. Ürituse patrooniks on Riigikogu esimees pr Ene Ergma.
Huvilistel palume osalemiseks registreeruda hiljemalt 14. märtsiks aadressil: konverents@unginst.org.ee
Lisainfo:
Ungari Instituut
E-post: konverents@unginst.org.ee
Tel 6440817
Koduleht: tallinn.balassiintezet.hu
|
|
|
Valga õpilased sõidavad kaheks päevaks Brüsselisse näidisistungjärgule
ELi nõuandva organi Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) Eesti delegatsiooni liige Kaul Nurm külastab esmaspäeval, 12. märtsil Valga Gümnaasiumi, et arutada õpilastega peagi toimuvat Rio+20 tippkohtumist ning aidata neil ette valmistada 26.–28. aprillil Brüsselis toimuvaks EMSK näidisistungjärguks. Valga Gümnaasiumi õpilased osalevad sellel üritusel koos õpilastega kõigist ELi liikmesriikidest. Tuhandete sooviavalduste seast valiti loosi teel välja 27 kooli – üks igast liikmesriigist. EMSK korraldab üritust „Sinu Euroopa, Sinu arvamus” juba kolmandat korda.
Brüsselisse näidisistungjärgule sõidavad kolm õpilast ja üks õpetaja. Koos rohkem kui 150 kooliõpilasega kõikjalt EList hakkavad nad arutama, läbirääkimisi pidama ja väitlema, et koostada arvamus, milles esitatakse Euroopa ootused Rio+20 tippkohtumisele. Enne täiskogu istungjärku saavad õpilased esitada muudatusettepanekuid, mis heakskiitmise korral lisatakse arvamuse lõppversiooni.
Täiskogu istungjärgul avaneb neil ka võimalus vahetada seisukohti ja osaleda reaalselt arutelus Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kõrgemate ametnikega, sealhulgas komitee presidendi Staffan Nilssoniga.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmed külastavad praegu koole kõigis Euroopa Liidu 27 liikmesriigis, et vastata õpilaste küsimustele ELi kohta ning aidata neil teha ettevalmistusi osalemiseks täiskogu istungjärgul.
Täiendava teabe saamiseks ürituse „Sinu Euroopa, Sinu arvamus” kohta ja möödunud aasta üritusest videolõigu vaatamiseks klõpsake siia.
Õpilastega teistest liikmesriikidest ja koolidest võite ühendust võtta Facebook’is.
Kontaktisik:
Anna Comi
Anna.comi@eesc.europa.eu
tel: +32 2 546 9367
|
|
|
Hollandi Hariduskeskus kutsub kõiki huvilisi 14.–16. märtsini Hollandi kõrghariduse infopäevadele
Hollandi Hariduskeskus kutsub kõiki huvilisi 14.–16. märtsini 2012 Euroopa Majja Tallinnas, Rävala 4, kus toimuvad infopäevad teemal "Holland ja kõrgharidus".
Osalejatele antakse ülevaade Hollandist, selle kultuurist, kõrgharidussüsteemist ning õppimisvõimalustest, mida pakutakse üliõpilastele kogu maailmast. Hollandi Hariduskeskuse esindajad selgitavad, milliseid nõudmisi on vaja täita selleks, et astuda soovitud ülikooli. Lisaks sellele abistavad nad soovijaid ka sisseastumiseks vajalike toimingute tegemisel.
Kolmepäevase ürituse sisustavad ettekanded, videod, fotod ja ülikooli juba lõpetanute lood nende kogemustest Hollandis õppimisest. Selle käigus õpivad osalejad tundma Hollandit ning selle mitmekesist kultuurielu ja õppimisvõimalusi.
Kas teadsid?
Hollandi ülikoolides saab inglise keeles õppida rohkem kui 1500 bakalaureuse- ja magistriõppekaval.
Tule infopäevadele ja tutvu lähemalt Hollandi kõrghariduse võimalustega. Anname sulle ülevaate sisseastumiseks vajalikest tingimustest ja aitame täita nõutavaid dokumente.
Infopäevad on tasuta, nii et tule ise ja võta sõber kaasa!
Lisainfo: www.hesc.lv.
|
|
|
Kui teil on ettepanekuid, kuidas meie uudiskirja paremaks muuta, siis palun saatke meile e-mail: comm-rep-tll@ec.europa.eu
|
|
